Läti Seim võttis vastu seaduseparanduse, mille kohaselt võib üks juriidiline või füüsiline isik osta maapiirkonnas kuni 2000 hektarit maad.
Piirangu eesmärk on maaga hangeldamise vastu võitlemine. Kohalikud omavalitsused võivad seoses arenguplaanidega kehtestada ka teisi kitsendusi, vahendas
ERRI uudisteportaal agentuuri LETA.
Kui füüsiline või juriidiline isik tahab omandada rohkem maad, peab ta olema registreeritud majandustegevuse subjektina, kellel on viimase kolme aasta jooksul olnud õigus saada põllumajandustootmise eest tulu ja otsetoetusi.
Samuti on maaomanik kohustatud alustama aasta jooksul pärast maa ostu maaharimist ning andma allkirja selle kohta, et juhul, kui taotletakse otsetoetusi, kasutatakse maad põllumajanduslikul eesmärgil. Vastupidisel juhul võidakse maaomanikku trahvida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Leedus pühapäeval toimunud referendum välismaalastele maa müümise küsimuses kukkus läbi, sest valimisjaoskondadesse tuli vaid 15 protsenti valimisõiguslikest, vahendab Leedu Delfi.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.