Raiemahust sõltuvad metsa majandamise reeglid

Kirglikus debatis metsa raiemahtude optimaalsuse üle jagunevad arvamused laias laastus kaheks. Metsaomanikud ja metsatöösturid kipuvad arvama, et metsa võiks raiuda kas samapalju kui praegu või rohkemgi. Eestimaa Looduse Fondi eksperdid seevastu peavad eelmise aasta uuringule tuginedes juba praeguseid raiemahte liiga suureks.

SA Keskkonnaõiguse Keskuse poolt 2013. a suvel koostatud analüüs viimase 15 aasta muudatustest metsa majandamise reeglites näitas, et raiemahud on üks peamisi põhjusi nende reeglite muutmiseks. Metsa majandamise reeglitel ja piirangutel omakorda on otsene mõju metsade seisundile laiemalt.

See, kas tegelikud raiemahud on vastanud varem planeeritud mahtudele, on määranud näiteks seda, kui vanades metsades, kui suurtel lankidel ja milliste võtetega raieid teha tohib. 1990. aastate liigsuurte raiemahtude jm kuritarvituste tõttu muudeti metsa majandamise piiranguid kuni 2006. aastani rangemaks. Seejärel oluliselt langenud raiemahud tõid vastupidiselt kaasa piirangute järk-järgulise leevendamise. See on olnud läbivaks jooneks ka käesoleva aasta algul jõustunud seadusemuudatustes.

Olulisemad muudatused lubavad näiteks nüüd teha lage- ja turberaieid kogu metsaeraldise ulatuses, sõltumata selle suurusest. Varem oli lageraielangi maksimaalseks suuruseks seitse hektarit, turberaielangid võisid olla kuni kümne hektari suurused. Seega on mitmel pool oodata senisest suuremate raielankide teket. Valikraiet võis varem teha vaid üksikute puude raiumise teel, muudatuste kohaselt lubatakse valikraiet ka väikehäiludena ehk puid rühmiti raiuda.

Praegu kehtiva õiguse kohaselt võib turberaieid teha metsades, mis on saavutanud teatud nn küpsusvanuse. Juulist aga jõustub muudatus, mille kohaselt võib turberaieid teha ka nooremates, ent nn küpsusdiameetri saavutanud metsades.