Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsaraies valitseb numbrite maagia
Palju on vaieldud kahe metsandusteemalise arvu üle. Üks neist on metsanduse arengukavas toodud soovitav puidukasutuse maht, teine aga aastane raiemaht.
8,4 miljonit m3 tuleneb lühiuurimusest „Kasvava metsa tagavara prognoos aastaks 2050“, kus on ennustatud metsa tagavara võimalikku muutumist kuni aastani 2050 nelja erineva puidukasutuse stsenaariumi alusel. Kuna töö tähtaeg oli lühike, siis on arvutuste täpsus väga üldine ning pigem võib seda nimetada „intellektuaalseks harjutuseks“ kui prognoosiks. Seega on aastase raiemahu 8,4 miljonit m3 lugemine piiriks, millest alates metsa tagavara hakkab vähenema, paratamatult seotud suure võimaliku veaga.
Kui aastane raiemaht saavutaks metsanduse arengukavas 2011-2020 toodud taseme ehk 12-15 miljonit m3, hakkab metsa tagavara kindlasti vähenema. Eesti metsade aastane juurdekasv on ümmarguselt 12 miljonit m3. Reaalselt on see suurem, vähemalt 14 miljonit m3, kuid kogu juurdekasv ei ole puiduna kasutatav.
Eeldades, et kaitstavate metsade juurdekasvust saame kasutada 60% ja majandusmetsade omast 80%, on kogu aastasest juurdekasvust likviidsete raietega realiseeritav ligikaudu 70% ehk maksimaalselt 10 miljonit m3. Seega ei ole ka kõige ratsionaalsema tegutsemise korral pikaajaliselt meie metsadest võimalik keskmisena aastas rohkem puitu varuda. Vähemalt 30% juurdekasvust jääb metsa ja osaleb looduse igikestvas ringkäigus.
Kui aga tõesti saabuks olukord, et raiemaht küünib pikema aja jooksul arengukava soovitatava mahuni 12-15 miljoni m3, ei peaks selles nägema traagikat. Tuleb endale lihtsalt aru anda, et millalgi tulevikus saaksime sel juhul raiuda oluliselt vähem. Praegu on aga raske näha võimalust, et raiemaht tõuseks 12 miljoni m3 tasemele ja püsiks seal pikemat aega.
Sageli kütavadki metsandusteemalistel vaidlustel kirgi numbrid, mitte sisulised probleemid. Ideaaljuhul tuleks majandusmets raiuda vanuses, kus iga tema kasvatamiseks kulunud aasta kohta saadakse maksimaalselt kasumit (kasumiküpsuse vanus). Meie peamistest puuliikidest on mänd ainus, mille kasvatamine üle küpsusvanuse ei vii olulise puidukvaliteedi languseni.
Eesti metsad, sh ka majandatavad metsad on suhteliselt vanad; palju on küpseid, valmivaid ja vanemas keskeas puistuid. Raiekriteeriumite karmistamise tulemusena võib tekkida olukord, kus kvaliteetse tarbepuidu asemel saab raiuda madalamaga kvaliteediga vähemväärtuslikku küttepuitu.
Seotud lood
Eesti metsa võiks raiuda kaks korda rohkem kui praegu, ütles Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas.
Metsa võiks raiuda kuni 40 protsenti rohkem, leiab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula.
Eestimaa Looduse Fond on hakanud viimasel ajal aktiivselt nõudma, et aastane raiemaht meie metsades jääks alla 8,4 miljoni tihumeetri.
Vaidlus selle üle, kas Eestis raiutakse metsa liiga vähe või liiga palju, ei oma vaid meelelahutuslikku või akadeemilist tähendust. Analüüsi järgi mängivad raiemahud üht olulisemat rolli metsa majandamise reeglite muutmiseks, kirjutab SA Keskkonnaõiguse Keskus juhatuse liige Siim Vahtrus.
KUHN on üks maailma vanimaid ja tunnustatumaid põllumajandustehnika tootjaid, kelle ajalugu ulatub üle 200 aasta tagasi. Ettevõte alustas 1828. aastal Prantsusmaal väikese sepikojana, mis valmistas töökindlaid tööriistu kohalikele talunikele.Tänaseks on nad kasvanud rahvusvaheliseks tehnoloogialiidriks, kelle masinad töötavad enam kui 110 riigis ning nende nimi seostub kvaliteedi, töökindluse ja praktilise innovatsiooniga.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
5
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
Viimased uudised
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele