Uue võimuliidu plaanitav gaasiaktsiisi tõus teeb Eestist kalli väikeriigi, arvab Atria Eesti ASi tegevdirektor Olle Horm.
Rahandusminister Jürgen Ligi teatas täna valitsuse pressikonverentsil, et gaasiaktsiis tõuseb 20 protsenti. Küttearved kallinevad Ligi sõnul vaid ühe protsendi võrra, riigile toob see sisse aga 3,5 miljonit eurot.
Toiduainetööstusettevõtte Atria juhi Olle Hormi sõnul ei ole gaasiaktsiisi nii suur tõus õige. "Tundub, et Eesti riik on valinud sellise tee, kus maksustatakse kõikvõimalikud tarbimised, olgu selleks näiteks alkoholi- või gaasitarbimised, ja siis maksavad nende arvelt toetusi," rääkis ta.
Holmi ütlust mööda on see kummaline ja pikaajaline protsess, mille tulemina on Eestist saamas väga kallis väikeriik. "Sedasi läheb elamine Eestis nii kalliks, et kogu elamist peabki toetama. Minu arvates ei ole see suund päris õige," ütles ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Atria Eesti Holmi sõnul gaasi oluliselt ei kasuta ja nende jaoks tähendab see aastas umbes 400-500eurost lisakulu. "Asi on siiski põhimõttes," ütles Holm.
Maagaasi praegune aktsiisimäär on 23,45 eurot 1000 kuupmeetri kohta.
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et üks uue valitsusliidu lubaduste katteallikas on gaasiaktsiisi 20protsendiline tõus.
AS Nitrofert kasutab maagaasi keemilistes tehnoloogilistes protsessides kui algset toorainet mineraalväetiste tootmisel, mis ei kuulu aktsiisiga maksustamise alla ja ei peaks seetõttu ettevõtte finantskulutusi eriti mõjutama, ütles firma juhatuse liige Aleksei Nikolajev.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.