Statistikaamet uuris põllumajandusmaa rendihindu. Kui osa maid kasutatakse tasuta, siis mõne maatüki hektari rendihind on üle 100 euro.
2013. aastal oli põllumajanduslike majapidamiste kasutuses 955 000 hektarit põllumajandusmaad, sellest 54% oli rendimaa ja 7% muu valdus (peamiselt tasuta kasutusse saadud maa). Rendimaast ligi kolmveerand oli põllumaa ja veerand püsirohumaa.
Kasutatava põllumajandusmaa hektari keskmine rendihind (koos maksudega) oli 2013. aastal 39,5 eurot. See on kogu rendikulu rendile võtja poolt vaadatuna, millest ta maksab seadusega ettenähtud tulumaksu ja/või vastavalt kokkuleppele ka maamaksu. Seega rendile andja tulu on vähemalt viiendiku võrra väiksem kui rendihind. Vastavalt küsitlusmetoodikale hindasid rendilevõtjad rahaliseks ka rendileandjale tehtud mitterahalised maksed või teenused.
Põllumaa hektari keskmine rendihind oli 43 eurot ja püsirohumaal 30 eurot. Samas renditakse põllumajandusmaad väga erineva hinnaga. Üle poole põllumajandusmaast renditakse hinnaga 20–50 eurot hektari eest, viiendik alla 20 euro hektari eest ning üle 100 euro hektari kohta makstakse 3% põllumajandusmaa eest. Kõigi puhul, kes jätsid uuringus rendihinnad märkimata, on arvestatud, et rendikulud on samasuguse struktuuriga nagu rendikulusid näidanud majapidamistel.
Kokkuvõttes sõltub rendihind enamasti maaomanikust, palju ta renti oskab küsida. Põllumeeste vahel tundub konkurents olevat tugev. Meil on muidugi kogemus põllumaade rendiga Lõuna-Eestis, näiteks Läänemaal võivad rendihinnad hoopis teised olla.
Tormi Tamm, OÜ Landeker juhatuse liige
Põllumajandusmaa rendi pakkumiste kohta ma infot ei oma. Meie püüame rendile anda enda põllukinnistuid. Kuidas teised põlluomanikud käituvad, seda mina ei tea. Nõudlus on pigem suurenenud, ikka helistatakse ja küsitakse, kas meil ei ole midagi rendile anda.
Rendihinnad on tõusmas See on seotud põllumaa ostuhinna olulise suurenemise ja ka põlluomanike ootustega põllumajandustoetuste kasvule. Me ei aja nö viimast senti taga, oluline on, et maa oleks kasutuses ja seeläbi selle väärtus tõuseks. Kui varasematel aegadel küsisime renti ligikaudu 30-35 eurot ha kohta, siis viimased lepingud oleme sõlminud 60eurot/ha tasemel. Tean, et paljud maaomanikud on sidunud rendihinna üldpindala toetuse suurusega. Eelmisel aastal oli see ca 109 eurot/ha ja sellest tahetakse 50-70% rendihinnaks.
Meie sõlmime enda lepingud perioodiga viieks aastaks ja fikseerime hinna samuti selleks ajaks. Meile kuulub 1570 ha põllumajandusmaad, millest rendile oleme andnud ligikaudu kaks kolmandikku. Ülejäänud kolmandik kujutab endast väikeseid maatükke teistest põllumassiividest eraldi, mida on tootjal ebamugav ja -otstarbekas kasutusse võtta.
Suured rendihinna erinevused on tingitud mitmetest asjadest. Paljudes piirkondades on üks monopoolne põllumajandustootja, kes ei maksa lihtsalt rohkem, kui talle sobib. Kellelegi teisele ka pakkuda ei ole. Teises kohas on rentnike vahel kõva konkurents ja rendihinnad ka suuremad. Suurte massiviide sees olevate ja tootmishoonete läheduses asuvate põlumaade rendihind on reeglina suurem, kui eraldi asuvatel kinnistutel.
Autor: Andres Klaus, Eve Valdvee

Seotud lood

Uudised
  • 13.02.14, 09:50
Loe, millised on põllumajandusmaa rendihind maakondades
Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal põllumajandusmaa keskmine rendihind kõrgeim Tartu ning madalaim Hiiu, Saare ja Lääne maakonnas.
Uudised
  • 27.01.14, 08:58
Kuidas osta riigimaad?
pollumajandus.ee uuris Maa-ameti peadirektori asetäitjalt Anne Toomilt riigimaade müügi ja rendivõimaluste kohta. . 
Uudised
  • 15.01.14, 10:08
Põllumajandusmaa rendihinnad on seinast seina
Statistikaamet uuris 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu raames esmakordselt ka põllumajandusmaa rendihindu.
Uudised
  • 07.04.14, 12:16
Ükski piirang ei langeta põllumaa hinda
Peretalude arengu takistajaks ei ole põllumaa puudus. Talusid ja ettevõtteid on arendatud juba üle 20 aasta ja need, kellel on olnud eesmärk areneda, on seda ka teinud.
  • ST
Sisuturundus
  • 02.11.26, 15:51
Koristushooaeg 2026 numbrites: kus peitub kombaini tegelik tootlikkus?
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele