Uute lautade ning lehmade tootlikkuse kasvu tõttu võivad siinsed piimatootjad ületada Eestile lubatud piimakvooti, millega kaasneb 9,6 mln eurone lisakulu.
Põllumajandusministeeriumi prognoosi kohaselt suudavad Eesti piimatootjad senise kasvutempo jätkumisel toota viimasel kvoodiaastal (2014/2015) riigile lubatud kvoodist 5% enam, teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Kvoodiületamise tasu suurus on 278,3 eurot 1000 kg piima kohta, mis tähendab, et Eesti tootjatel tuleb halvemal juhul viimase kvoodiaasta eest maksta kokku ca 9,6 miljonit eurot kvoodiületamise tasu. Tasu maksmise kohustus langeb nendele ettevõtetele, kes ületavad riikliku kvoodi ületamise korral ettevõttele määratud individuaalset tootmiskvooti.
Piima tootmiskvootide süsteem loodi 1984. aastal ja selle eesmärgiks oli piirata võimalikku piima ületootmist ühenduses. 2008. aastal otsustati, et EL piimakvootide süsteem kaotatakse alates 1. aprillist 2015, sujuvaks üleminekuks suurendati kuni käesoleva kvoodiaastani igal aastal riikide tootmiskvoote.
Eestil on sellel ja järgmisel kvoodiaastal õigus toota 692 926 tonni piima.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Piimakvoodi ületamine võib tuua piimatootjale Kehtna Mõisa OÜ 86 000 euro suuruse trahvi, mis koos riigitoetuse kadumisega paneks ettevõtte raskesse olukorda.
11 liikmesriigi tootjad pole nõus "piimatrahviga" ja paluvad rakendada täiendavaid meetmeid, et tagada viimasel aastal enne piimakvootide kaotamist sujuv üleminek tootmise mahuliste piiranguteta süsteemile.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.