Riigikohtu otsus tunnistada põhiseadusevastaseks ja kehtetuks kevadine keskkonnatasude järsk tõstmine seab löögi alla riigi rahakoti.
Mullu novembris avalikkuse ette toodud vaidlus keskkonnatasude järsu tõusu seaduslikkuse üle sai eile kõrgemas kohtuastmes ühese lõpu, kirjutab
Postimees.
Riigikohus otsustas, et valitsuse määrus, mis nägi ette kaevandamistasude tõstmist järgmise kolme aasta jooksul varem aegsasti kokku lepitud 15 protsendi asemel kuni 60 protsendi võrra, on ebaseaduslik.
Riigi rahakotile annab see otsus muidugi tõsise hoobi. 1. aprillist 2013 on kaevandus- ja teised maavara käitlevad ettevõtted (ehitusmaterjalide tootjad, keemia- ja turbaettevõtted jne) maksnud riigile kõrgendatud tariifidega keskkonnatasusid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Riik peab selle enammakstud osa ettevõtetele nüüd tagasi maksma,» ütleb mäetööstuse ettevõtete liidu juhatuse esimees Rein Voog. Tagantjärele hüvitada tulev summa võib ulatuda viie ja kümne miljoni euro vahele.
Seotud lood
Keskkonnaministeerium kavatseb lähipäevil kohtuda ehitusmaavarasid kaevandavate ettevõtjatega, et arutada edasi riigikohtu otsust seoses keskkonnatasude määrade tõstmisega.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.