Eesti Erametsaliit (EEML) on mures, et metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamiseks ette nähtud toetusele on Põllumajandusministeerium kavandanud vaheaasta.
Reedel, 06.12.2013 Nelijärvel toimunud Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul arutati, millised on võimalikud tagajärjed Eesti erametsade olukorrale, kui metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse väärtuse parandamiseks mõeldud toetus kaob. Leiti, et 2014. aastale kavandatud vaheaasta toetuse maksmisel annaks tõsise tagasilöögi senistele ühistute edusammudele erametsanduse edendamisel.
Eile põllumajandusministrile saadetud pöördumises rõhutab Eesti Erametsaliit, et hooldusraied on kõige olulisem metsakasvatuslik tegevus üldse, selle mõju kestab mitu inimpõlve. Nende tööde kulukus on paraku tinginud olukorra, kus valdav osa erametsadest on täna hooldamata ja suur osa väärtuslikku mullapinda on mõistlikust kasutusest väljas.
Erametsad, mis kogu Eesti territooriumist moodustavad neljandiku, on maaelu tähtis osa. Eesti erametsade tervis ja ökoloogiline mitmekesisus ning töökohtade säilimine on olulised kogu Eesti jaoks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pöördumise teksti saate lugeda
SIITSeotud lood
Selle aasta teise metsauuendamise taotlusvooru esitati 227 metsa uuendamise toetuse taotlust kogusummas 600 000 eurot. SA Erametsakeskus nõukogu kinnitatud taotlusvooru eelarve on 260 000 eurot.
Mets vajab hoolt, et aastakümnetegi pärast võiksime oma metsa väärtuseks pidada ja siinse liigirikkuse üle uhkust tunda. Aasta-aastalt on metsaomanikud aktiivsemalt metsi hooldama hakanud.
Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.