Eelmisel aastal tänu heale saagile ja kõrgetele hindadele tubli tulemuse teinud teraviljakasvataja Pirmastu OÜ ootab selle aasta tulemusi huviga, sest maailmaturuhinnad on langenud.
Mullu teenis Pirmastu veidi üle 600 000 euro müügitulu, mis tõi 1,2 kordse käibekasvu. Hästi läinud müük lükkas kasumi üle 100 000 euro piiri – see tähendab, et kasum kasvas aastaga 1,4 korda. Kõige suuremat tulu andis nisu müük, järgnesid raps ja oder. Ka oma majandusaasta aruandes kirjutas ettevõte, et teraviljasaagid olid võrreldes varasemaga paremad.
Ometi ei kipu Pirmastu juhatuse liige Taavi Tobreluts selle aasta tulemusi ennustama, märkides, et need ei pruugi korduda.
Millest tuli eelmise aasta väga hea käibe ja kasumi kasv?
Jätkame samas vaimus.
Kas see tähendab mingis mõttes paigalseisu või teil ongi selline n-ö vaheaasta?
Me ei kavatse Eesti suurimaks tootjaks saada, see aga ei tähenda veel paigalseisu. Praeguse jätkusuutmatu majandusmudeli järgi ehk küll, aga meie plaan on sellelt rongilt maha hüpata. Praegune tööstuslik, tehnoloogiale suunatud põllumajandus, mis on täielik energia- ja ressursiraiskaja, on pikemas lühiperspektiivis jätku­suutmatu. Praegusel kujul viljeletav mahe alternatiiv pole ka mingisugune alternatiiv, kuigi idee on õige.
Kas teil on ekspordiplaan?
Osa meie toodangust jõuab praegugi Kevili (teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu – toim) ja teiste kokkuostjate kaudu välis­turgudele. 
Pirmastul oli üldiselt hea aasta, kuid kas on ka midagi, mis tegevust pärssis või raskusi valmistas?
Oma laiskus on tavaliselt see, mis tegevust pärsib. Mõnikord see muidugi aitab ka.
Mida arvate palgatõusu vajalikkusest Eestis?
Kui võrdleme ennast Soomega, siis kindlasti oleks palgatõus oluline, aga alati võime end võrrelda mõne muu riigiga. Palgalõhed on suurem probleem. Küsimus on ikkagi, kust raha tuleb ja mida on tehtud, et ta ikka tuleks. Sellise majanduse osakaal, mis reaalset lisandväärtust ei loo, on Eestis liiga suur. Üle ei jää midagi ja puudugi tuleb.
Kuidas võiks väljarände Eestis peatada, mida kohalikud omavalitsused saaksid selleks teha?
Kohalikel omavalitsustel puudub selleks seaduslik hoob. Kohalik omavalitsus saab hoolt kanda elukeskkonna eest, aga sellest pole abi, kui pole ettevõtjaid, kes tööd pakuvad.
Mis on mis
Pirmastu OÜAsukoht: Puuri külaTegevusala: teraviljade (v.a riis), kaunviljade ja õlitaimede kasvatamineOmanik: Toomas TobrelutsTöötajate arv: 4Käibe Kasv 2012: 1,24 korda

Seotud lood

Uudised
  • 07.02.13, 10:10
Täna saab nurgakivi KEVILI viljaterminal
7. veebruaril saab  nurgakivi Põllumeeste ühistu KEVILI viljaterminal, mis on üle 30 aasta taas esimene sellises suuruses rajatav viljaelevaator Eestis.
Uudised
  • 21.10.13, 09:00
Põllumajanduse varjatud edulood
Eesti edukaimateks põllumajandusettevõteteks tõusnud ettevõtteid juhivad tagasihoidlikud mehed, kes jätavad kasutamata võimaluse oma edu tagamaadest lähemalt rääkida.
Uudised
  • 18.10.13, 22:26
Fotod: KEVILI viljaterminal on avatud
Eesti põllumeeste ühistu KEVILI avas Lääne-Virumaal Roodevälja viljaterminali. Tegu on Eesti ajaloo suurima ja võimsaima põllumeeste ühisel jõul rajatud viljaterminaliga.
  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.26, 15:41
Linas Agro juht: põllumees ei pea tabama hinnatippu, vaid suutma riske juhtida
Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele