7. veebruaril saab  nurgakivi Põllumeeste ühistu KEVILI viljaterminal, mis on üle 30 aasta taas esimene sellises suuruses rajatav viljaelevaator Eestis.
Põllumeeste ühistu KEVILI rajatav viljaelevaator on taasiseseisvumisajal suurim ühe Eesti ühistu rajatav põllumajandus ehitis, mis suudab vastu võtta 400 tonni teravilja ehk 16 veoautotäit tunnis. Lõplikult valminuna suudab rajatav viljaterminal mahutada korraga kokku 100 000 tonni teravilja. Elevaatori kaalumajas hakkab paiknema Eesti kaasaegseim teravilja labor.
Terminal ehitatakse valmis kahes etapis: esimeses faasis püstitatakse 12 ja teises veel tosin viljamahutit. Viljaterminali ehitus läheb maksma kokku 7,7 miljonit, millest 1,92 miljonit eurot on PRIA toetus. Ehituse peatöövõtja on Nordecon Betoon OÜ.
Uut viljaterminali hakkab juhtima Andres Eigi.
Vaata, milline saab olema valmis terminal:
KEVILI
7 fotot
  • KEVILI
  • Foto: KEVILI
Andres Eigi
6 fotot
  • Andres Eigi
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Seotud lood

Uudised
  • 24.10.13, 09:10
Viljakasvatus heitleb maailmaturu tuultes
Eelmisel aastal tänu heale saagile ja kõrgetele hindadele tubli tulemuse teinud teraviljakasvataja Pirmastu OÜ ootab selle aasta tulemusi huviga, sest maailmaturuhinnad on langenud.
Uudised
  • 18.10.13, 09:24
Avati Eesti suurim põllumeeste rajatud viljaterminal
Põllumeeste ühistu KEVILI avas Sõmeru vallas Lääne-Virumaal Roodevälja terminali. Tegu on Eesti ajaloo suurima ja võimsaima põllumeeste ühisel jõul rajatud viljaterminaliga.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele