Eestis tegutsevad karusloomafarmid kujutavad endast suurt ohtu looduskeskkonnale, mistõttu peab riik tugevdama järelevalvet – sellise tõdemusega lõppes täna riigikogu toimunud arutelu karusloomakasvatuse tuleviku üle.
„Karusloomafarmide tegevust reguleerivad meil loomakaitseseadus ja looduskaitseseadus. Pahatihti ei täida aga mingifarmid neile seatud päris rangeid nõudeid, mis on toonud kaasa keskkonnareostuse. Kuna suurtel farmidel puuduvad sõnnikuhoidlad, on ohus nii Keila jõgi kui ka põhjavesi,“ ütles parlamendi keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli.
Tema kinnitusel on järelevalve tõhustamine hädavajalik. „Hoovad on siin riigi käes - täna saab juriidilisest isikust seaduserikkujat karistada 32000 euro suuruse sunnirahaga,“ lausus Rüütli.
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme Annika Lepa sõnul on loomakaitsjad rahul sellega, et lõpuks ometi on nii ühiskonnas kui ka parlamendi tasemel hakatud teadvustama karusloomafarmidega seotud tõsiseid probleeme.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Samas hämmastab meid riigi jõuetus – kõik kolm karusloomafarmi tegutsevad juba aastaid ilma tegevusloata. Kui riik ei suuda tagada, et karusloomafarmides peetakse kinni loomakaitse- ja keskkonnanõuetest, siis tuleb minna nende keelustamise teed,“ leidis Lepp.
Minkide farmides kasvatamine on keelatud näiteks Inglismaal ja Hollandis.
Seotud lood
Eesti loomakaitse selts esitas Karjakülas asuva Baltimaade suurima karusloomafarmi tegevuse suhtes kuriteoteate.
Üle 5000 inimese on andnud allkirja karusloomakasvanduste sulgemiseks Eestis.
Põllumajandusminister Ivari Padar kohtus eile karusloomakasvatajate ja loomakaitsjate esindajatega, kellega jõuti kokkuleppele karusloomade pidamistingimuste täpsustamises.
Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.