Tänasel Riigikogu istungil kiideti heaks 45 poolthäälega (39 vastu) valitsuse algatatud jahiseadus (351 SE).
Seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.
Seaduse eelnõu on ette valmistatud viimase nelja aasta jooksul koostöös maaomanike ja jahimeeste seaduslike esindajatega. Keskkonnakomisjon juhtivkomisjonina käsitles eelnõuga seotud probleeme oma üheteistkümnel laiendatul istungil, pidades põhjalikku arutelu ja kuulates ära erinevate huvigruppide arvamused. „Arutluste käigus jõuti nii jahimeeste kui ka maaomanike huvide tasakaalustatud arvestamiseni,“ märkis keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool.
Seadus jõustub 1. juunil 2013.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maaomanikud asuvad oma maa majandamisel kahe erineva ministeeriumi haldusalas.
Neli aastat ette valmistatud ning jahindusfoorumites pikalt arutatud jahiseaduse eelnõu tekitab metsamaa omanike ja jahimeeste vahel palju eriarvamusi.
Täna oli Riigikogu täiskogu istungil teisel lugemisel jahiseaduse eelnõu (351 SE) ja homsel istungil toimub uue jahiseaduse kolmas lõplik lugemine.
1. juunil jõustuva jahiseadusega pole kõik ikka veel päris rahul. Suurim oht on ulukite üleküttimine. Samas maaomanike õigused kasvavad.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.