Seeder: otsetoetused peavad minema aktiivsele tootjale

„On see maaomanike toetamine, saamata jäänud tulu kompenseerimine, rohelisem põllumajandus, stabiilse turuvõrgustiku tagamine, peretalude sotsiaalmajanduslik toetamine, suurtootjate investeerimisvõimekuse toetamine, madalamate tarbijahindade tagamine või midagi muud;” rääkis Seeder. „Mina seda ei tea. Küll aga tean seda, et toetused põhjustavad ebavõrdsust.”

Euroliit on otsetoetuste eesmärgid sõnastanud järgnevalt: „Ühise põllumajanduspoliitika peaeesmärgid, mis on sätestatud Rooma lepingus, on aastate vältel samaks jäänud. Alates 1990. aastate algusest on siiski tekitatud  uus poliitiline struktuur. Vahendid, mille abil nimetatud eesmärke saavutada koosnevad kahest üksteist täiendavast sambast, millest esimese moodustavad otsemaksed ja turumeetmed, teise maaelu arendamise mitmeaastased meetmed.

Otsetoetuste kehtestamine on reformide liikumapanevaks jõuks, toodanguga sidumata otsetoetused moodustavad praegu põhilise sissetulekutoetuse ja toetavad esmaste avalike hüvede tagamist, mida soovib Euroopa ühiskond.”

Kõlab küll filosoofiliselt, kuid mitte mingil moel konkreetselt.

Seeder on seda meelt, et otsetoetuste analüüsimisel pole kuigi õige võrrelda erinevates riikides makstavate toetuste keskmisi summasid.

„Eestis suureneb järgmisel rahastusperioodil põllumeestele makstav otsetoetuste summa reaalselt 25%,” kinnitas ta. „Kuna aga põllumaad on meil juurde tulnud, siis see teeb selle toetuste supi veelgi lahjemnaks ja tegelik hektari kohta makstav toetus suureneb veelgi vähem. Kindlasti mitte kaks korda.”

Kui tänavu saab põllumees hektari kohta otsetoetusena 143 eurot, siis uue perioodi rahastuskava aluselt peaks see 2020 aastal olema 196 eurot hektari kohta, mis moodustaks 74,8% Euroopa Liidu keskmisest..

Seeder kinnitas, et kõik, kes tahavad edaspidi toetust saada, peavad ennast PRIAs registreerima, samuti on plaanis kaotada senikehtinud piirang, et toetust ei saa need aktiivsed põlluharijad, kelle põllumaa on registrisse kandmata, kuid ta seda siiski põllumajanduslikel eesmärkidel kasutab.

„Kindlasti soovime saavutada ka seda, et eelkõige toetataks ikkagi aktiivseid põllumajandustoodangu tootjaid,” ütles Seeder. „Aga siin pole lihtsat lahendust, liikmesriigid on sellele küsimusele lähenenud väga erinevalt. Kõige esimene võitlust tuleb maha pidada Brpsselis, et saada üldse õigus määratleda, kes on aktiivsed põllumajandustootjad.”