Saaremaa lambakasvatajate sõnul on Euroopas suur nõudlus Eesti lambaliha järele ning kõiki tellimusi ei suudeta täita.
"Nõudlus Euroopas on niivõrd suur, et kogu vajadusest on 40% täitmata. Turul on nõudlus suurem kui pakkumine. Kui meie Saksa agent ühendust võtab, siis tema soovib saada meilt 3000-4000 talle," ütles Saaremaa Ökoküla tegevjuht Koit Kull ETV saatele "Aeg luubis".
Paarisajapealist lambakarja pidav Kaido Eigo lambad lähevad Soome moslemitele ja just Euroopa moslemikogukondade nõudlus soodustabki Eesti lambaeksporti.
Aga paraku on lammas ja lambaliha muutunud globaalses majanduses lihtsalt üheks riikidevaheliseks kaubaartikliks. "Mul see nädal oleks vaja umbes 40 lammast, et minu köögi vajadused rahuldada. Aga kohalikel ei ole seda võimu. Lammas tuleb Uus-Meremaalt," rääkis GO Spa hotelli peakokk Toomas Leedu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.