Senised toimetulekumehhanismid on põllumajandussektoris ennast ammendanud ja selge on see, et ainult muutused saavad tuua oodatud läbilöögi – olgu selleks seakasvatajate parem toimimine või köögiviljakasvatajate läbimurre pikaks veninud vindumisest.
Roomet Sõrmus (vasakul), Juuli Nemvalts ja Tanel-Taavi Bulitko.
Foto: erakogu
Koroonakriis oli põllumajandus- ja maaelusektorile suur vapustus, sest senised tarneahelad ei toiminud enam ja sisendite hinnad hakkasid vaikselt ülespoole ronima. Tänavune aasta aga lõi uperkuuti sellegi vähese tasakaalu ning Ukraina sõja valguses hakkasid kerkima hinnad.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.