Lihatööstur: toiduainete hinnatõus on meie kõigi mure
Lihatööstuse vaatest on Eestis konkurentsitihe, tarbija küllaltki hinnatundlik ja järsult kerkinud sisendkulud pole letihindades adekvaatselt kajastunudki, kirjutab Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.
Kunstliha tootmine ja tarbimine võib kordades vähendada toidutootmise keskkonnajälge ning aidata kaasa rahvatervise paranemisele. Liha alternatiivide tootmisega seotud teadus- ja arendustegevus on Eestile suur majanduslik võimalus, toob Arenguseire Keskus välja oma lühiraportis “Kunstliha ja muud liha alternatiivid: hetkeseis ja väljavaated”.
Enam kui seitse kuud lihatööstuste suurtehingut kaalunud konkurentsiamet otsustas, et Maag Grupp võib osta HKScani Balti ärid tingimusel, et müüb Rannamõisa lihatööstuse.
Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetulemused näitavad, et suitsutatud lihatooted võivad sisaldada valesti suitsetamisel tervisele ohtlikke aineid.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.