Lihatööstur: toiduainete hinnatõus on meie kõigi mure
Lihatööstuse vaatest on Eestis konkurentsitihe, tarbija küllaltki hinnatundlik ja järsult kerkinud sisendkulud pole letihindades adekvaatselt kajastunudki, kirjutab Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.
Toiduainete hinnatõus on tõsine probleem mitte ainult tarbijatele vaid ka toiduainetööstustele ning peaks olema murekohaks ka valitsusele. Eesti on paraku üks väheseid riike, kes ei ole toidule kehtestanud madalamat käibemaksumäära.
Kunstliha tootmine ja tarbimine võib kordades vähendada toidutootmise keskkonnajälge ning aidata kaasa rahvatervise paranemisele. Liha alternatiivide tootmisega seotud teadus- ja arendustegevus on Eestile suur majanduslik võimalus, toob Arenguseire Keskus välja oma lühiraportis “Kunstliha ja muud liha alternatiivid: hetkeseis ja väljavaated”.
Enam kui seitse kuud lihatööstuste suurtehingut kaalunud konkurentsiamet otsustas, et Maag Grupp võib osta HKScani Balti ärid tingimusel, et müüb Rannamõisa lihatööstuse.
Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetulemused näitavad, et suitsutatud lihatooted võivad sisaldada valesti suitsetamisel tervisele ohtlikke aineid.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.