Ukraina sõda tõi inimliku tragöödia kõrval suuri muutusi ka maailma majandusse. Üleilmselt on vähenenud ammoniaagi tootmine ja tõusnud hinnad, mistõttu on Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste hinnangul vaja mõelda Eestis ise selle tootmisele.

- TalTechi majandusteaduskonna professor Wolfgang Dieter Gerstlberger.
- Foto: TalTech
Ammoniaagi tootmise nappus ei mõjuta mitte ainult põllumajandust, mis vajab suurtes kogustes väetist, vaid ka üleilmset laevandust, kuna ammoniaak on n-ö paljulubav nullsüsinikukütus ning vesiniku ladustamis- ja transpordivahend, kirjutavad teadusajakirjas Energies hiljuti ilmunud artiklis TalTechi majandusteaduskonna professorid Wolfgang Dieter Gerstlberger ja Gunnar Klaus Prause.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Milline olukord valitseb väetiste turul ja mis toimub viljamaailmas, räägivad “Viljainfo” saates Scandagra Eesti väetiste ja seemnete tootejuht Mikk Tagel ning teravilja tootejuht Marge Pähkel.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.