Eesti külade Maapäeval kõlas selge sõnum: tugeva kohaliku elu alus on kogukondade, omavalitsuste ja riigi koostöö. Ida-Virumaale kogunenud ligi 300 maaelu eestvedajat rõhutasid, et kogukondi tuleb otsustesse kaasata varakult ja sisuliselt, vähendada omaalgatust pidurdavat bürokraatiat ning tugevdada kohalike inimeste rolli nii piirkonna arengu kui ka kriisivalmiduse kujundamisel.
Eesti külade Maapäeval kõlas selge sõnum: tugeva kohaliku elu alus on kogukondade, omavalitsuste ja riigi koostöö.
  • Eesti külade Maapäeval kõlas selge sõnum: tugeva kohaliku elu alus on kogukondade, omavalitsuste ja riigi koostöö.
  • Foto: Aare Hindremäe
Ligi 300 kogukondade eestvedajat, külavanemat, kohalike omavalitsuste esindajat ja maaelu arendajat kogunes 15.-16. augustil Ida-Virumaale XVI Eesti külade Maapäevale ehk Eesti külade parlamenti.
Maapäev jõudis tagasi Ida-Virumaale, kust see 30 aasta eest alguse sai. Kahe päeva jooksul arutati kohaliku elu tulevikku ning sõnastati ühised suunad, kuidas kogukonnad, omavalitsused, riik ja teised partnerid saavad Eesti elu koos tugevamaks teha.
Maapäeva pidulikul avamisel Oru pargis Toilas rõhutas Eesti Vabariigi president Alar Karis vajadust hoida Eesti arutelukultuuri ja õppida üksteist kuulama.
„Maapäeva sõnumite kõige olulisem väärtus on see, et need ei ole ühe organisatsiooni juhatuse koostatud seisukohad. Need on üle Eesti kokku tulnud kogukondade eestvedajate ühine arusaam sellest, kuidas Eesti kohalikku elu paremaks teha,“ ütles Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Tanel Talve. „Meie eesmärk ei ole koostada nimekirja sellest, mida keegi teine peaks tegema. Soovime leida lahendusi, mida saame kogukondade, omavalitsuste, riigi ja teiste partneritega koos ellu viia. Maapäev andis selleks ühise lähtekoha.“

Maapäeva sõnumid annavad sisendi ka järgmisteks valikuteks

Maapäeva arutelud ja ettepanekud annavad sisendi ka Eesti ees seisvateks Riigikogu valimisteks. Kogukondade jaoks on oluline, et kohaliku elu küsimused, piirkondade erinevad vajadused ja inimeste võimalused oma kodukoha arengus kaasa rääkida oleksid ka riiklikes otsustes nähtavad.
„Nüüd algab järgmine töö. Maapäeva sõnumeid saab edasi arendada konkreetseteks ettepanekuteks nii riigi ja kohalike omavalitsuste kui ka kogukondade enda tegevuseks. Kõige olulisem on, et need sünniksid koostöös ja jõuaksid ka tegudeni,“ lisas Talve.
Maapäeva sõnumite kõige olulisem väärtus on see, et need ei ole ühe organisatsiooni juhatuse koostatud seisukohad. Need on üle Eesti kokku tulnud kogukondade eestvedajate ühine arusaam sellest, kuidas Eesti kohalikku elu paremaks teha. Fotod: Aare Hindremäe
11 fotot
  • Maapäeva sõnumite kõige olulisem väärtus on see, et need ei ole ühe organisatsiooni juhatuse koostatud seisukohad. Need on üle Eesti kokku tulnud kogukondade eestvedajate ühine arusaam sellest, kuidas Eesti kohalikku elu paremaks teha. Fotod: Aare Hindremäe
Seekordse Maapäeva sündmused said alguse Narva-Jõesuus, kus avati mälestuspink Maapäeva idee algatajatele Mikk Sarvele ja Lembit Tõnisele. Nende eestvedamisel sai 30 aastat tagasi alguse Eesti külade Maapäeva traditsioon, millest kasvas välja tänane Eesti Külaliikumine Kodukant.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.26, 15:41
Linas Agro juht: põllumees ei pea tabama hinnatippu, vaid suutma riske juhtida
Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele