Eesti toidujulgeolek ei tähenda ainult kriisivarusid ega küsimust, kas kusagil laos seisab piisavalt makarone. Tegelik valmisolek sünnib palju varem – põllul, farmis, tööstuses, energiavõrgus, logistikas ja tarbija igapäevastes valikutes. Maaülikooli konverentsil „Kahe jalaga Maa peal“ toimunud arutelus jäi kõlama, et toidujulgeolekut ei saa lahendada ühe varu, ühe ettevõtte ega ühe ministeeriumi kaudu. See sõltub kogu ahela toimepidevusest.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • miks ei taga ainult kriisilaos seisvad makaronid Eesti tegelikku toidujulgeolekut;
  • kuidas kirjeldasid Triin Kõrgmaa ja Meelis Laande toidusektori kõige kriitilisemaid nõrkusi;
  • millistes valdkondades peaks Eesti tegema valusaid valikuid, et isevarustatust päriselt parandada.
Arutelu juhtis ERRi saatejuht Mirko Ojakivi. Arutelus osalesid Taavi Tull, Rando Värnik, Kerli Ats, Triin Kõrgmaa ja Meelis Laande.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.08.26, 15:26
Kuidas valida sügisel kõige laiema tõrjespektriga talirapsi herbitsiidi
Taliraps on üks tulusamaid kultuure külvikorras, kui kõik läheb plaanipäraselt ja edukalt. Kasvatamise edu sõltub suuresti muu hulgas ka valitud tehnoloogiatest. Väga oluline on seejuures tõhusa umbrohutõrje valik.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele