Baltic Agro põllupäev tõi fookusesse valikud: saagikus või riskikindlus
Baltic Agro põlluseminar 2026 tõi 4. juunil Mällikverre Jõgevamaale mitusada põllumajandustootjat. Päeva keskmes olid katsepõllud, kus sai võrrelda talirapsi, taliodra, varase ja hilise talinisu ning põldoa sorte, sordisegusid ja erinevaid kasvatustehnoloogiaid.
Loe AI kokkuvõtet
Baltic Agro põlluseminar tõi 4. juunil Mällikverre kokku mitu sada tootjat, et võrrelda katsepõldudel sorte, segukülve ja uusi kasvatustehnoloogiaid. Fookuses olid talirapsi, taliodra, varase ja hilise talinisu ning põldoa katsed, kus hinnati väetust, taimekaitset, biostimulaatoreid ja sordisegusid Eesti tingimustes. Ants Puusta sõnul aitas põllupäev näha, kuidas keerulise sügise järel sordid ja tehnoloogiad vastu pidasid.
Baltic Agro põlluseminari avas ettevõtte tegevjuht Ants Puusta, kes tänas Mällikvere PÜ juhti, agronoomi ja meeskonda katsete rajamise ning põllupäeva ettevalmistamise eest. Puusta märkis, et möödunud sügis oli põllumeestele keeruline, mistõttu annab põllupäev võimaluse vaadata, kuidas sordid ja tehnoloogiad neist oludest välja tulid.
Baltic Agro agronoom-nõustaja Helina Märtmann rõhutas avasõnades, et põlluseminari ettevalmistus kestab sisuliselt terve aasta. Tema sõnul on katseid teha ja uusi ideid ellu viia tulemuslik siis, kui põllul on olemas nii katseteks vajalik valmisolek kui ka meeskond, kes lahendused päriselt ellu viivad. “Mällikvere PÜ meeskonna puhul on silma paistnud just positiivne hoiak ja toetus,” rõhutas ta.
TASUB TEADA
Mällikvere PÜ tegutseb Jõgevamaal Põltsamaa vallas ning majandab kokku ligikaudu 1670 hektarit maad. Külvikorras on sellest umbes 1600 hektarit ja tänavune koristatav pind on ligikaudu 1400 hektarit. Ettevõtte põldudel kasvatatakse talinisu, taliotra, talirapsi, põlduba, ristikut ja lutserni. Talinisu moodustab külvipinnast ligikaudu 40–45%.
Ettevõtte põldudel kasvatatakse ka vahekultuure ning kasutatakse täppisviljeluse lahendusi, näiteks Agriconi süsteeme. Masinapargis on muu hulgas Fendti ja Väderstadi tehnikat.
Pärast päeva sissejuhatust suundusid osalejad bussidega põldudele. Katsepõldudel vaadeldi, kuidas erinevad sordid, segukülvid, väetustasemed, taimekaitselahendused ja biostimulaatorid Eesti tingimustes toimivad. Eesmärk oli saada tootmispõllu vaates praktilist infot selle kohta, millised lahendused võivad aidata parandada saagipotentsiaali, kvaliteeti ja kasvatamise tasuvust.
Talirapsi katses võrreldi üle 20 sordi
Mällikvere talirapsi katsepõllul kasvasid sordid, mis näitasid eelmisel aastal Viljandi Katsekeskuse mahukas sordivõrdluskatses häid tulemusi. Kokku oli esindatud üle 20 erineva talirapsisordi, nende hulgas Manhattan, Royce, Cheeta, LG Armada ja Texas.
Lisaks sordivõrdluskatsele olid põllule rajatud tehnoloogiakatsed ning mitme rapsisordi segukülvid. Osalejad said näha ka talirapsi ja suvirapsi hübriidi ning valgeõielist talirapsi sorti – lahendusi, mida Eesti põldudel tavapäraselt sageli ei kohta.
Katsealal olid kõrvuti nii puhaskülvid kui ka sordisegud. Üks eesmärk oli jälgida, kas suvi- ja talirapsi ristand ning valgeõieline sort võivad aidata vähendada kahjurite survet põhikultuurile. Samuti vaadeldi, kuidas reageerivad uue põlvkonna talirapsisordid väetamisele ning millist mõju avaldab väetustase taimede kasvule ja saagipotentsiaali kujunemisele.
TASUB TEADA - Viljelusvõistluse tulukuse võit tuli Mällikverest
Aasta 2025 parim rapsiviljeleja oli Taniel Eensalu firmast Mällikvere PÜ, kes kasvatas oma 107 hektarilisel põllul saagi 5,1 t/ha õlisisaldusega 45%. See tulemus andis ka viljelusvõistluse parima arvestusliku tulukuse 1103 EUR/ha.
Hetkel kuum
Taliodra põllul hinnati sorte, herbitsiidi ja fungitsiidi mõju
Taliodra katsepõllul sai võrrelda viit erinevat sorti. Juba tuntud Wallace’i kõrval oli esindatud Saaten Unioni 6-realine sort, mis näitas eelmisel aastal tootmiskatses paljulubavaid tulemusi.
Lisaks kasvasid katsealal kolm 2-realist sorti: varasemast tuntud Bordeaux ning Nordic Seedi ja Saaten Unioni uuemad aretised. Katsealal sai tutvuda ka uue sügisese herbitsiidilahendusega ning hinnata uue fungitsiidi Avastel mõju taimikule.
Varajase talinisu katses vaadeldi saaki, kvaliteeti ja väetamist
Varajase talinisu põllul kasvas uus sort LG Optimist, mis andis eelmisel aastal Erki Plamuse põllupäeva katsel 9 t/ha saaki ning vastas 2. klassi toidunisu kvaliteedinõuetele. Tänavusel hooajal on sort silma paistnud väga hea talvitumisega mitmel pool Eestis.
Mällikvere katsepõllul uuriti ränipreparaadi mõju taimede kõrretugevusele, hinnati taimetoitainete tasakaalu ning tutvustati täppisväetamise võimalusi.
Täppisväetamise teema on tootja jaoks oluline, sest saagitulemuse kõrval tuleb arvestada ka kulude ja sisendite kasutamise tõhususega. Katsed võimaldavad hinnata, kuidas väetustaset ja taimetoitainete tasakaalu paremini juhtida ning millist mõju see võib avaldada saagipotentsiaalile ja kvaliteedile.
Hilise talinisu katses olid kõrvuti sordid ja sordisegud
Hilise talinisu katsepõllul kasvas kuus erinevat sorti ning kolm sordisegu. Kahe uue sordi kõrval olid võrdlusena esindatud varasemast hästi tuntud Skagen ning eelmisel aastal häid tulemusi näidanud SU Jonte.
Lisaks sordivõrdlusele sai hinnata uue herbitsiidi Timeline FX efektiivsust tootmispõllul ning tutvuda biostimulaatori Xtender Row kasutamise võimalustega. Kvaliteedi parandamise eesmärgil oli katses kasutusel ka spetsiaalne vedel lämmastikväetis, mida anti lipulehe faasis.
Hilise talinisu katsed võimaldasid arutleda selle üle, kuidas mõjutavad sort, sordisegu, taimekaitse ja lisaväetamine lõpptulemust ning millised lahendused võiksid olla tootmispõllul majanduslikult põhjendatud.
Põldoa katses olid fookuses kahjurid ja haigused
Põldoa katsepõllul kasvasid sordid Daisy ja Loki. Võrdluses olid erinevad herbitsiidilahendused ning osalejad said hea ülevaate põldoa olulisematest kahjuritest ja haigustest ning nende tõrjumise võimalustest.
Katse andis võimaluse vaadata erinevaid lahendusi kõrvuti ja hinnata, millised neist sobivad Eesti kasvutingimustesse kõige paremini. Põldoa puhul on tootja jaoks oluline nii umbrohutõrje toimivus kui ka haiguste ja kahjurite kontroll, sest need mõjutavad otseselt saagikust ja kvaliteeti.
Baltic Agro põllupäev Mällikvere OÜ valdustes. Fotod: Meelika Sander-Sõrmus
Katsepõld annab tootjale praktilise võrdluse
Põllutuuri jooksul liiguti nelja bussiga mitme katsepõllu vahel. Igas peatuses oli võimalik vaadata katseid, kuulata spetsialistide selgitusi ja arutada lahenduste sobivust oma põldudele. Näha sai ka uut põllutehnikat Baltic Agro Machinery valikust - nii Claasi kui Lemkeni tooteid.
Põllupäeva praktiline väärtus seisnes selles, et sordid, väetustasemed, taimekaitselahendused ja tehnoloogiakatsed ei jäänud üksnes andmete või esitluste tasandile. Neid sai võrrelda põllul kõrvuti ning hinnata, millised erinevused olid visuaalselt näha juba kasvuperioodi jooksul.
Põllupäev näitas, et tootjate huvi praktiliste võrdluskatsete vastu on suur. Keeruliste ilmastikuolude, sisendihindade ja turusurve taustal otsitakse põldudelt üha rohkem vastust küsimusele, milline sort või tehnoloogia aitab kasvatada mitte ainult saaki, vaid ka tulukust.
Katsepõldude skeemid leiab Baltic Agro põlluseminari veebilehelt.
Seotud lood
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele