Eesti Maaülikooli ekspert Kristiina Märs ning Maaelu Teadmuskeskuse eksperdid Taavi Võsa, Are Selge ja Kalvi Tamm rõhutavad, et kvaliteetne silo ei sünni ainult õigel ajal niitmisest, vaid kogu ahela täpsusest kuni massi tihendamise ja õhukindla sulgemiseni. Eriti kuiva kevade järel tuleb jälgida, et silosse ei satuks mulda ega jääks õhutaskuid, sest just need detailid võivad rikkuda käärimise, suurendada söödakadusid ja halvendada loomade söödakvaliteeti.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • kuidas mõjutab kuiv kevad silo kvaliteeti ja milliseid vigu tuleb tänavu eriti hoolikalt vältida;
  • miks rõhutab Kristiina Märs, et just tallamine ja õhutaskute vältimine võivad otsustada kogu sööda saatuse;
  • kuidas satuvad muld ja kahjulikud mikroorganismid silosse ka siis, kui niitmine ise näib korralik;
  • millise mõõdikuga hinnata, kas silomass on piisavalt tihendatud või on riknemisoht liiga suur.
Silotegu Lääne-Virumaal.
  • Silotegu Lääne-Virumaal.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Silotegemise hooaeg on alanud, mõnes ettevõttes esimene niide ka tehtud. Selle, 2026. aasta eripära on kuiv, isegi väga kuiv ja sademetevaene kevad. Jah, ilmastiku viperuste vastu me ei saa. Järgnevalt arutleme teemadel, mida me kvaliteetse silo tootmiseks teha saame.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.06.26, 16:46
Paindlikkus Eesti taimekasvatuses: kuidas määrata ise saagi valmimise aega ja kvaliteeti
Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele