Eesti põllumajandus seisab olukorras, kus väetiste kasutamine väheneb juba mitmendat aastat järjest, kuid samal ajal kasvab surve saagikusele ja tootmise efektiivsusele. Põllumehed peavad toime tulema nii madalate vilja hindade, kallinenud sisendite kui ka geopoliitiliste mõjudega, mis ulatuvad otse väetiseturu südamesse, kirjutab Scandagra Eesti väetiste tootegrupi juht Tanel Käbin.
Scandagra Eesti väetiste tootegrupi juht Tanel Käbin.
  • Scandagra Eesti väetiste tootegrupi juht Tanel Käbin.
  • Foto: Mikk Otsar
Kuigi viimastel aastatel on väetisekasutus vähenenud, ei tähenda see tingimata tootmise muutumist vähem intensiivseks. Vastupidi – taliviljade osakaalu suurenemine külvikorras tähendab, et tegelik väetamise vähenemine on olnud isegi suurem, kui pelgalt statistikat vaadates paistab.

Väetiste kasutamine on langenud mitme aasta madalaimale tasemele

Mineraalväetiste kasutamine oli Eestis kasvutrendis kuni 2022. aastani, mil hektari kohta kasutati 155 kilogrammi mineraalväetisi. Seejärel on toimunud järkjärguline vähenemine ning eelmisel hooajal jõuti tagasi 2020. aasta tasemele – 137 kilogrammini hektari kohta.
Samas on taliviljade osakaal külvikorras tõusnud viiekümnelt protsendilt kuuekümne viie protsendini. Kuna taliviljade kasvatamine nõuab suuremaid väetusnorme, siis on väetiste kasutamine hektari kohta teinud suuremagi languse, kui esmapilgul näib.
Karbamiidväetiste hinnad tõusid maailmaturul märtsi jooksul 400 dollarilt 800 dollarini tonni kohta. Ka gaasi hind tegi sarnase hüppe.
Eesti põllumees tundis sõja esmast mõju eelkõige kütusehindades, kuid suvel tuleb hakata ostma sügiseks vajalikke NPK-väetisi. Nende puhul võib oodata 30–35 protsendi suurust hinnatõusu võrreldes eelmise aastaga.

Väiksem väetamine tähendab tõenäoliselt ka väiksemat saaki

Praeguste arengute põhjal võib tulevikus oodata veelgi väiksemat väetiste kasutamist, mis paratamatult peegeldub ka saagikuses.
Kui olukorras midagi positiivset näha, siis on võimalik, et Iraani konflikt on ootamatult parandanud Euroopa põllumeeste konkurentsivõimet. Kui aasta alguses tundus, et Euroopa kaotab süsiniku piirmeetme rakendamise tõttu ülejäänud maailmaga võrreldes veelgi konkurentsivõimes, siis sõja tulemusel tegi ülejäänud maailm suure sammu Euroopale lähemale. Paremaks ei läinud kellelgi, küll aga on nüüd kõigil ühtlaselt halb.

Lootus paremateks aegadeks siiski püsib

Kuigi lähiaja väljavaade on põllumeeste jaoks keeruline, võivad pikemas perspektiivis saabuda ka paremad ajad. Iga sõda saab ükskord läbi ning Euroopas on juba käimas CO₂ maksustamise süsteemi ülevaatamine.
See tähendab, et tulevikus võivad muutuda nii väetiseturu reeglid kui ka Euroopa põllumeeste konkurentsitingimused. Eesti põllumajanduse jaoks sõltub palju sellest, kui kiiresti stabiliseeruvad energiaturud ja väetiste hinnad ning kas põllumeestel tekib taas võimalus investeerida tootlikkusse, mitte ainult kulude kokkuhoidu.

Seotud lood

Uudised
  • 24.03.26, 06:23
Põllumehed uues reaalsuses: kindel ilmamuster on kadunud
Eksperdid ja tootjad tõdevad, et kliimamuutus ei tähenda lihtsalt soojemat ilma, vaid kasvavat ettearvamatust, mis sunnib senised töövõtted ümber mõtestama – nii selgus Harjumaal Siidrifarmis toimunud Scandagra talveseminaril.
Uudised
  • 22.12.25, 14:26
Tanel Käbin liitus Scandagra Eesti meeskonnaga
Alates 11. detsembrist asus Tanel Käbin tööle Scandagra Eesti väetiste tootegrupi juhina. Tegemist on kogenud põllumajandusvaldkonna spetsialistiga, kellel on enam kui kümneaastane koostöökogemus Eesti põllumeestega.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.25, 16:47
Scandagra Eesti – partner põllumehele, kes mõtleb mitu sammu ette
Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.
  • ST
Sisuturundus
  • 02.11.26, 15:51
Koristushooaeg 2026 numbrites: kus peitub kombaini tegelik tootlikkus?
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele