Nädal põllul: soojalaine eel otsustavad õiged ajastused saagi

Talirapsi põldudel on varre-peitkärsakas liikvele läinud, kuid tänavune heitlik kevad muudab tõrjeotsuse tavapärasest keerulisemaks. „Sel aastal ei saa tõrjet teha pelgalt ühe kindla kuupäeva järgi. Tänavu nõuavad nii bioloogiline kui ka tehniline pritsimisaken väga täpset seiret ja kaalutletud preparaadi valikut – see on ainus viis saavutada oodatav efektiivsus ilma asjatute kulutusteta,“ kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk.

„Tänavune kevad seab herne ja põldoa külvile tavapärasest suuremad riskid – mitte ainult jaheda mulla, vaid ka seemne varjatud kvaliteediprobleemide tõttu,“ kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk. Tema sõnul näitavad laborianalüüsid murettekitavat trendi: ebanormaalsete idandite osakaal on mitmes seemnepartiis tõusnud, mis tähendab, et tänavused agronoomilised otsused mõjutavad tärkamist ja saagipotentsiaali rohkem kui tavaliselt.

„Kevadine taimekasvatushooaeg on alanud ja põllud annavad tasapisi oma tegeliku seisu kätte,“ kirjutab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk. Hooaja esimene põlluinfo annab ülevaate taliviljade seisust eri piirkondades ning toob välja esimesed olulised kevadtööd, millest sõltub edasine saagipotentsiaal.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.