“Mis sina, linnatibi, nendest asjadest tead.” Kerli Ats murdis eelarvamused ja kujundab nüüd Eesti põllumajandust
Lapsepõlves kaunite kunstidega tegelenud Kerli Ats ei osanud uneski näha, et ühel päeval saab temast Põllumajandus-Kaubanduskoja juht. Viimased üheksa aastat on ta aga põllupidajate hingeellu sedavõrd sisse sukeldunud, et mõnes teises sektoris end enam ette ei kujutagi.
“Minu sattumine põllumajandusse on tõesti väga juhuslik,” märgib Ats, kelle pere polnud kunagi põldu pidanud ja kes pole isegi Maaülikoolis käinud, nagu selles vallas kombeks.
“Üks minu kursusekaaslane EBSist töötas toona maaeluministeeriumi nõunikuna ja ta rääkis meile küll piimandusest, küll põllupidamisest,” meenutab Ats esimest kokkupuudet, mis temas põllumajanduspisiku äratas. “Ja siis ma võtsin tal nööbist kinni üks hetk, sest minu isa oli just soetanud endale maakoha. Arutasin, mis seal oleks võimalik toredat teha.”
Elumuutev hetk jõudis kätte 2015. aasta suvel, kui toimus esimest korda avatud talude päev. “Käisin ühes lihaveisefarmis ja mulle väga meeldis seal. Ja 2018 olid mul juba enda loomad. Crazy, aga nii oli.”
Seotud lood
Kohalik poliitika peab looma ettevõtjatele ja elanikele stabiilsust ja kindlustunnet, kirjutab põllumajandus-kaubanduskoja juht Kerli Ats.
„2024. aasta pani Eesti põllumajandustootjad väga keerulisse olukorda,“ märkis Äripäeva põllumajanduse konkurentsiraportit kommenteerinud Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Kerli Ats. Ilmastikukõikumised, bürokraatiakoormus ja madal väärindamise tase on tema hinnangul kujunenud suureks väljakutseks, millele 2025. aastal lisandub sigade Aafrika katkust tingitud seakasvatuse kriis.
Eelmisel nädalal sõlmitud Euroopa Liidu ja Mercosuri kaubanduslepe võib avada uusi turge ja võimalusi, kuid tõstatab samas olulisi küsimusi, eriti tundlikes sektorites nagu põllumajandus, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esinaine Kerli Ats.
Järjest keerukamaks muutuvad nõuded, dubleerivad aruandlused ja killustunud toetusskeemid on üha tõsisemaks takistuseks Eesti põllumajandusele ja toidutootmise järjepidevusele. Kui iga tootja peab lisaks oma igapäevase tegevuse, tootmise, kõrval olema ka oma ettevõttes täiskohaga jurist, konsultant ja andmesisestaja, on midagi valesti.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.
Enimloetud
1
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
2
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
5
Viimased uudised
Riik maksab taimekasvatusettevõtjatele 3,1 miljonit eurot toetust.
Hetkel kuum
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele