Täna, 25. veebruari keskpäeval toimus Tartus konverentsi „Tark Maamajandus 2026“ raames pidulik hea tahte deklaratsiooni allkirjastamine, millega Eesti suurimad munatootjad kinnitasid avalikult oma kohustust minna üle puurivabadele munakanade pidamisviisidele hiljemalt 2035. aastaks. Sündmuse korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK).
Seotud lood
Eesti suurimad munatootjad sõlmisid hea tahte deklaratsiooni, millega kohustuvad hiljemalt 2035. aastaks lõpetama puurikanade pidamise. Sektori ühine samm toob kaasa mastaapsed ümberkorraldused ja nõuab järgmisel kümnendil vähemalt 50 miljoni euro suurust investeeringusüsti.
Rimi statistika näitab, et tarbijad eelistavad üha enam puurivabade kanade mune ja viie aastaga on nende müük kahekordistunud, moodustades täna juba ligi poole kõikide munade müügist. Ka munatootjad on sama meelt, et lindude heaolu on oluline, aga nad rõhutavad, et munatootmise üleviimine uude ajajärku nõuab aega ja investeeringuid.
Valminud seaduseelnõu, mille kehtestamisel keelatakse Eestis puurikanade pidamine, kuid jätkub puurikanade munade import Eestisse, võib kahjustada kogu Eesti munatootmissektorit, leiab suurima mahemunatootja, Äntu Mõisa omanik Lauri Bobrovski.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele