Jaanuari alguses said sajad loomapidajad kirja Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA), et nende loomad on valitud 2026. aasta loomataudide seireprogrammi. Paljudel tekkis sellise teate peale kohe küsimus – miks just mina ja mida see minu jaoks tähendab?
Veisekarju uuritakse üldjuhul iga nelja aasta järel.
  • Veisekarju uuritakse üldjuhul iga nelja aasta järel.
  • Foto: Liis Treimann
Loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul on seireprogrammides osalemine loomapidajale oma olemuselt kindlustus. See annab tõenduse, et loomad on terved ning annab võimaluse müüa loomi ja loomseid saadusi ilma piiranguteta, kaitstes seejuures ka inimese tervist, kelle toidulauale loomadelt pärinev liha või piim lõpuks jõuavad. Kindlustuseks on see ka neile, kes seekord uuringutes ei osale, sest tulemuste põhjal antakse hinnang Eesti loomade ja nende saaduste staatusele tervikuna.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 11:16
Uus väetamisloogika aitab saaki paremini kaitsta
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele