• 29.01.26, 09:38

Loodushuviliste kogutud andmed ei jõua keskkonnaotsustesse

Eesti riiklikus keskkonnaseires on palju lünki ja kuigi vajadus ajakohaste andmete järele kasvab, siis inimeste tehtud loodusvaatlusi otsuste tegemisel sageli ei kasutata. Nii selgub Eesti teadlaste uuringust, mis ilmus ajakirjas Society & Natural Resources.
Loodushuviliste kogutud andmed ei jõua keskkonnaotsustesse.
  • Loodushuviliste kogutud andmed ei jõua keskkonnaotsustesse.
  • Foto: Unsplash
Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased uurisid koostöös ekspertidega Keskkonnaagentuurist, Keskkonnaametist ja Looduseuurijate Seltsist, kuidas suhtuvad keskkonnaametnikud harrastusteadlaste kogutud andmetesse ja kas loodushuviliste kogutud infot arvestatakse keskkonnakorralduslike otsuste tegemisel. Eestis ei ole sel viisil harrastusteadusesse suhtumist varem kaardistatud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.01.26, 16:36
Varajane mais on Eesti tingimustes paindlik ja kindel valik
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele