ELi–Mercosuri kaubandusleping takerdus

Eesti kutselised mesinikud toetavad Euroopa Liidu ja Lõuna-Ameerika riike ühendava Mercosuri kaubandusleppe sõlmimist vaid tingimusel, et imporditavale meele kehtestatakse siduv päritolu-, autentsus- ja ohutuskontroll. Mesinikud hoiatavad, et ilma rangete reegliteta süveneb mee võltsimine ning aus tootmine Euroopas satub löögi alla.

Euroopa Liidu Nõukogu andis 9. jaanuaril heakskiidu EL-i ja Mercosuri vahelise vabakaubanduslepingu allkirjastamiseks. Põllumajandustootjate jaoks tähendab see paremat ligipääsu uutele turgudele, ekspordivõimaluste kasvu ning samal ajal tugevaid kaitsemehhanisme tundlikes sektorites. Lepingu allkirjastamine toimub sel nädalal Paraguays.

ELi ja Mercosuri kaubanduslepe loob Eesti põllumajandustootjatele paremad võimalused eksportimiseks, vähendades seniseid kõrgeid tollimakse. Samas tagavad kaitsemehhanismid, et vajadusel saab Euroopa Liit kodumaiseid tootjaid impordisurve eest kiiresti kaitsta.

Euroopa Komisjoni kavatsus esitada peatselt ratifitseerimiseks ELi ja Mercosuri kaubandusleping on põllumajandussektoris tekitanud tugevat vastuseisu. Põllumeeste hinnangul on tegemist poliitilise pealesurumisega, mis saadab negatiivse signaali uue poliitilise hooaja alguses.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.