Olav Kreen: maaelu maine kujundab poliitikaid ja põllumajanduse tulevikku
Põllumajanduse ja maaelu maine mõjutab otseselt nii poliitilisi otsuseid, koostööd kui ka kogu sektori arengusuundi. Avalikus arutelus domineerib sageli probleemikeskne vaade, samas kui lahendused ja koostöö jäävad tagaplaanile. Just sellele tähelepanu juhtimiseks kogunetakse konverentsile „Maaelu maine – kes loob ja kes hoiab?“
Põllumajandus ja maaelu on Eesti ühiskonnas sageli nähtavad eeskätt kriiside, toetuste või keskkonnapingete kaudu. Arutelud toidutootmise, looduskaitse, regionaalarengu ja põllumajandustoetuste üle kujundavad hoiakuid, mis omakorda mõjutavad nii avalikku arvamust kui ka poliitilisi otsuseid. See tähendab, et maine ei ole sektoris tegutsejate jaoks pelgalt kommunikatsiooniküsimus, vaid strateegiline tegur, mis määrab, kas põllumajandust käsitletakse probleemina või osana lahendustest.
„Maine ei kujune iseenesest. See sünnib sellest, kuidas me maaelust räägime, kes räägib ja millises kontekstis,“ rõhutab Lääne-Virumaa põllumees, Rabaveere Farm OÜ juht Olav Kreen.
Kreeni näol on tegu põllumehega, kes on mainekujundajate – poliitikute ja poliitikatega – kokku puutunud pikalt, olles olnud ametis nii Põllumajandusministeeriumis kui Põllumajandus-Kaubanduskojas.
Maine mõjutab otsuseid
Põllumajanduse kuvand ühiskonnas mõjutab otseselt poliitikakujundamist, sektori rahastamist ning noorte valmisolekut maaeluga siduda oma tulevikku. Kui avalikus ruumis domineerib vastandumine, on keeruline kujundada tasakaalustatud ja pika vaatega poliitikaid. Kui aga sektorit nähakse usaldusväärse partnerina, suureneb ka koostöövalmidus ning ühiskondlik toetus.
Kreeni sõnul on oluline mõista, et maine ei ole kõrvalteema, vaid osa valdkonna toimimisest. „See määrab, kas põllumajandus on ühiskondlikes aruteludes kaitsepositsioonil või võrdne partner, kelle teadmisi ja kogemusi arvestatakse,“ ütleb ta.
Konverents otsib lahendusi, mitte vastandumist
Konverents „Maaelu maine – kes loob ja kes hoiab?“ toob kokku põllumehed, tugisüsteemi esindajad, teadlased, haridussektori ja ametnikud. Eesmärk on vaadata maaelu mainet tervikuna ning arutada, kuidas see kujuneb, millist rolli mängivad erinevad osapooled ning kuidas igaüks saab panustada positiivsesse ja usaldusväärsesse kuvandisse.
Konverentsi fookuses on järgmised küsimused:
- kuidas kujuneb põllumajanduse ja maaelu maine,
- milline on erinevate osapoolte vastutus selle kujundamisel,
- kuidas maine toetab tasakaalustatud ja toimivate põllumajanduspoliitikate kujunemist,
- ning kuidas rääkida maaelust ressursitõhusalt, ausalt ja praktiliselt.
Praktilised kogemused ja koostöö
Konverentsi programm keskendub lahendustele. Päeva jooksul toimuvad ettekanded, arutelud ja töötoad, kus jagatakse praktilisi kogemusi ning otsitakse koostööpõhiseid viise, kuidas põllumajandusest rääkida nii, et see oleks arusaadav ka neile, kes sektoriga igapäevaselt kokku ei puutu.
Osalejad saavad parema arusaama sellest, kuidas maine mõjutab ühiskondlikku toetust ja poliitikaid, ning praktilisi ideid, kuidas oma rollis sektori mainet toetada. Samuti pakub konverents võimalust dialoogiks erinevate valdkondade esindajatega ning panustada ühise ja tasakaalustatud maaelu loo kujundamisse.
„Maaelu maine kujuneb koostöös. Vastutus selle eest ei ole ainult põllumeestel, vaid kõigil, kelle otsused ja tegevused maaelu mõjutavad,“ võtab Olav Kreen teema kokku.
Seotud lood
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
2
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
5
Viimased uudised
Riik maksab taimekasvatusettevõtjatele 3,1 miljonit eurot toetust.
Hetkel kuum
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele