2026. aasta püügivõimalused maailmamerel: Eesti kvoodid suures osas muutusteta

Täna tulid välja kestliku kala juhise ehk Kalafoori uuenenud hinnangud. Kalapopulatsioonide elujärg on laiemalt mitmete keskkonnaprobleemide tõttu kehvem. Eesti inimestel tasub tähele panna, et kodumaal hinnatud kilu ja räime olukord on Läänemeres märkimisväärselt halvenenud. Vaid Liivi lahe räimel läheb paremini, mis annab tunnistust läbimõeldud kalanduspoliitika vajalikkusest mitte vaid Eesti rannikul, vaid laiemalt terves Läänemeres.

Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu otsustas Luksemburgis 2026. aasta Läänemere püügivõimalused. Eesti jaoks tähendab kokkulepe olulist kasvu kilu ja avaosa räime püügikvootides – vastavalt 45 ja 15 protsenti – ning kaitsemeetmete jätkumist tursa ja lōhe puhul.

Saaremere Kala nõukoguga liitus Harvey Sawikin, kogenud investeerimisjuht ja pikaajalise rahvusvahelise finantssektori taustaga professionaal.

Mis ühendab kalureid, metsamehi ja turbatootjaid? Need on meie omamaistel ressurssidel põhinevad tegevusalad, millele riik on viimase 10-15 aasta jooksul järjest piiranguid peale pannud, vähendanud erinevate sammudega alal tegutsejate konkurentsivõimet ning tasapisi kustutanud tulevikulootusi.

Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.