Euroopa maisiaretus on teinud viimase 25 aasta jooksul hüppe, mille mõju tunnevad veisekasvatajad nii silo kvaliteedis, piimatootmises kui ka loomade tervises. Kui varem vaadati maisi peamiselt tonnide või tärklise järgi, siis tänaseks on selge: kõige suurema tootlikkuse ja väiksema jalajäljega farmid tuginevad sortidele, mille kiu seeduvus on kõrgem. Limagraini esindaja Martin Cazot kinnitab, et aretuse uued sihid saab kokku võtta ühe lausega: silomais ei ole enam teramaisi kõrvaltoode.