Täna, 16. Mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on meie põldudel enamlevinud leetjas muld.

- Leetjad mullad on tekkinud karbonaatsele kollakashallile või punakaspruunile saviliiv- või liivsavimoreenile.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesti Mullateaduse Seltsi poolt läbiviidava aasta mulla valimise eesmärk on laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad ei ole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
4. ja 5. detsembril toimub Eesti Maaülikooli aulas konverents ja traditsiooniline XVI Mullapäev pealkirjaga „Eesti muld on Eesti süda“. Kahe päeva jooksul arutletakse mullapoliitika, maakasutuse, mullaseire ja teadusuuringute üle ning otsitakse lahendusi, kuidas viia kestliku mulla ja maakasutuse põhimõtted päriselt praktikasse.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.