Mullaseire direktiiv aitab tagada toidujulgeoleku ja puhta vee

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadur Annely Kuu kirjutab, et põllumajanduse tõeline töö käib nähtamatult – meie jalge all, mullas. Just sealne elurikkus määrab, kui viljakas ja vastupidav on põld, aidates hoida mullastruktuuri, siduda süsinikku ja tulla toime kliimamuutustega.

KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk kirjutab, et jahe ja vihmane sügis loob soodsad tingimused mitmete taliteraviljahaiguste levikuks. Taimiku tervena hoidmiseks tuleb keskenduda seirele, kvaliteetsele seemne puhtimisele, agrotehnilistele võtetele ja vajadusel sihipärasele fungitsiiditõrjele.

Maaelu Teadmuskeskuse mullaseire andmed toovad välja murettekitava pildi: Eesti põllumuldades kuhjub fosforit, samal ajal kui kaaliumi jääb järjest vähemaks. Vanemteadur Valli Loide sõnul süvendab probleemi ka muldade happesus, mis mõjutab mõlema toitaine omastamist.

Sügisene umbrohutõrje on taliteraviljade kasvatamisel kriitilise tähtsusega töö. Käesolevas ülevaates keskendutakse esmalt mullatoimelistele ehk läbi mulla toimivatele lahendustele, mis annavad parima tulemuse väga hästi ettevalmistatud mullapinnal, tavaliselt künnipõhise harimise korral. Seejärel vaadeldakse kontaktse toimega tooteid, mis sobivad paremini minimeeritud harimisega põldudel.

Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.