Tartumaa toidupiirkonna programmi raames koguti kokku toiduinnovatsiooni kogemuslood, et tutvustada kohalike ettevõtete, organisatsioonide, ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste panust uudsete lahenduste väljatöötamisse toidusektoris.

- BioCC on teadus-arenduskeskus, mis töötas välja Eesti esimese teaduspõhise probiootiliste bakteritega toidulisandite sarja Nordwise.
- Foto: BioCC
Tartumaa toiduinnovatsiooni kogemuslood tõstavad esile 11 osapoole parimaid praktikaid. Heade näidete valikusse mahtusid Andre Farm, BioCC, Eesti Maaülikool, Elva Teenused, Grüne Fee Eesti, Klareva, Merlette, Nõo Lihatööstus, Salvest, Tartu Ülikool ning Tartumaa Omavalitsuste Liit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kuulutab 11. korda välja Eesti toidupiirkonna konkursi. Tiitli andmise eesmärk on tutvustada ja väärtustada Eesti eri piirkondade omanäolist toidukultuuri, elavdada kohalikku ettevõtlust ning sise- ja välisturismi. Kandideerimisavaldusi saab esitada kuni 17. oktoobrini.
Sel nädalavahetusel saab Peipsi Toidu Tänava 175 kilomeetri rännakul maitsta parimat, mida piirkond pakub – Vasknarvast Setomaale avavad uksed 34 pop-up-restorani, kus menüüs on värske järvekala, ulukiroad, hooajalised köögiviljad, metsaseened ja nii klassikalised kui ka üllatavad magustoidud.
Alates 10. juunist saavad Tartumaa toidutootjad ja toitlustajad taotleda märgist „Tartumaine Toit“, mis tõstab esile kohaliku toidu kvaliteeti, päritolu ja tootjate pühendumust. Märgis suurendab piirkonna toidu nähtavust ning tugevdab koostööd kogu toiduvõrgustikus.
28. mail Tartus toimunud Tartumaa toidupiirkonna 2025 avakonverents ja pidulik avasündmus lükkasid Lodjakojast alguse saanud üritusega käima maitseseikluste aasta, mis toob kokku teadlased, tootjad, kokad ja poliitikud. Päeva fookuses olid piirkonna toidupärand, innovatsioon ja koostöö lasteaedade-koolidega.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.