• 08.09.25, 16:00

Saaremaa lehm Karamella püstitas uue piimatootmise rekordi

Valjala Põllumajandusliku OÜ holsteini tõugu lehm Karamella lüpsis kolmandal laktatsioonil 24 141 kilo piima, tõustes sellega rekordlehmade tabeli tippu. Karamella on varemgi silma paistnud – teisel laktatsioonil andis ta ligi 20 000 kilo piima ning kuulus juba siis parimate hulka.
Valjala POÜ noorkari on heade tulemuste kasvulava.
  • Valjala POÜ noorkari on heade tulemuste kasvulava.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Valjala Põllumajandusliku OÜ holsteini tõugu lehm Karamella (reg-nr 22501233) lüpsis kolmandal laktatsioonil 24 141 kg piima (rasvasisaldus 3,39%, valgusisaldus 3,3%, rekordlehma isa pull Delta Jacuzzi Red).

Seotud lood

Uudised
  • 17.02.25, 10:50
Eesti lehmade keskmine piimatoodang suureneb üha
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi (EPJ) andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2024. aasta keskmine piimatoodang 11 647 kg. Võrreldes 2023. aastaga suurenes piimatoodang 533 kg.
Uudised
  • 13.08.25, 12:00
Eesti veisekasvatus 2024: konsolideerumine, tipptootlikkus ja täpsem aretusinfo
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) tõuraamatu ja aretusosakonna juhataja Anneli Härmson teeb põhjaliku ülevaate Eesti piima- ja lihaveisekasvatuse hetkeseisust, käsitledes muuhulgas karjade struktuuri, tootmisnäitajaid ning aretus- ja põlvnemisandmete usaldusväärsust.
Uudised
  • 17.02.25, 18:03
Parimad karjakasvatajad on selgunud
Täna, 17. veebruaril, andsid Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) esindaja ning regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman üle möödunud aasta parimate karjakasvatajate aunimetused.
Uudised
  • 09.12.24, 09:24
Eesti on lehmade keskmise piimatoodanguga Euroopas esikohal
Eesti ja Taani lehmad on suurima keskmise aastase väljalüpsiga riigid Euroopa Liidus.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.01.26, 16:36
Varajane mais on Eesti tingimustes paindlik ja kindel valik
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele