Märgalade taastamist ei tohiks näha majandusarengu takistaja, vaid seni kasutamata võimalusena. Õigesti kavandatud taastamistöö toob tagasi elurikkuse ja võitleb kliimamuutusega ning avab samal ajal uksi uutele toodetele, teenustele ja töökohtadele, kirjutavad Siim Kabrits, Siim Raadik ja Oana Popescu seeneidust Shroomwell.
Shroomwelli asutaja Siim Kabrits, innovatsioonijuht Siim Raadik ja seenearenduse teadlane Oana Popescu.

Seotud lood

Arvamused
  • 10.03.25, 14:15
Siim Kabrits: teeme Eesti majanduses seentega revolutsiooni
Maname end mõttes tulevikku. Eestisse aastal 2040. Mina näen Eestit mükotehnoloogiline majandusena, kirjutab Shroomwell OÜ juht Siim Kabrits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Uudised
  • 12.08.25, 08:59
Venemaa astus välja üleilmsest märgalade kaitse konventsioonist
Samal ajal kui rahvusvaheline teadlaskond hoiatab märgalade vähenemisega seotud keskkonnakahjust, otsustas Venemaa välja astuda märgalade kaitseks loodud Ramsari konventsioonist. Sellele eelnes Venemaa poolne märgalade hävitamine Ukrainas ning konventsiooni osaliste otsus hinnata Venemaa tekitatud keskkonnakahjusid.
Arvamused
  • 06.11.24, 09:15
Siim Kabrits: miks arendada, piloteerida ja toota uusi biotehnoloogiaid Eestis?
Kodumaise kaitsetööstuse kõrval tasub Eestil keskenduda ka julgeolekuriske maandatavatele biotehnoloogiatele, kirjutab ettevõtja, Shroomwell OÜ asutaja Siim Kabrits.
Uudised
  • 02.02.24, 09:46
Eesti jätkab looduskaitseliselt väärtuslike märgalade taastamistöid
Tänasel rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on soode ja inimeste heaolu vahelised seosed. Inimene on looduse osa ja seega oleme nii terved kui heas seisus on meie looduse ökosüsteemid. Inimtegevuse tõttu muutunud sood on kaotanud oma algse rolli looduses, need ei seo enam süsinikku, ei puhasta ega säilita enam vett ning ei toeta elurikkust, seepärast on vajalik teha märgalade taastamistöid.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele