Eesti Maaülikooli teadlaste raport rõhutab, et Eesti toidujulgeoleku alus on kodumaine tootmis- ja töötlemisvõimekus. Uuring kinnitab, et meie tugevused on teraviljakasvatus ja piimatootmine, kuid liha- ja köögiviljasektor sõltuvad jätkuvalt impordist. Edu võti peitub toorme väärindamises ja ringbiomajanduse laiemas rakendamises.
Eesti põllumajanduse tugevus on teraviljas ja piimas, kuid edu toob kodumaine töötlemine. Ilma selleta jääme sõltuma impordist.
  • Eesti põllumajanduse tugevus on teraviljas ja piimas, kuid edu toob kodumaine töötlemine. Ilma selleta jääme sõltuma impordist.
  • Foto: Unsplash
Eesti Maaülikooli ulatuslik uuring, mille tellis Arenguseire Keskus, annab põhjaliku ülevaate põllumajanduse tootlikkusest ja jätkusuutlikkusest. Raporti koostamise juht, maamajanduse ökonoomika tenuuriprofessor Rando Värnik toonitab, et Eesti suudab katta oma vajaduse teravilja- ja piimatoodete osas, kuid liha ja aedviljade puhul on sõltuvus impordist märkimisväärne.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele