Euroopa toidutööstuse esindusorganisatsioon FoodDrinkEurope hoiatab, et Euroopa Komisjoni kavandatav ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ümberkujundamine ja uue eelarveraamistiku ettepanek ohustab Euroopa toidujulgeolekut, tööstuse konkurentsivõimet ja rohepöörde elluviimist. Toidutööstus kutsub üles looma sektoripõhist tegevuskava ning säilitama ÜPP iseseisvust, et vältida investeeringute hääbumist ning turumoonutusi.

- Euroopa toiduainetööstuste ühendus kardab, et ühise põllumajanduspoliitika ümberkujundamine vähendab kohalike tootjate konkurentsivõimet. Pildil Viinamärdi Talu lambad, kelle piimast valmikstatakse juustu.
- Foto: Andras Kralla
„Toidutootjad vajavad stabiilset ja ennustatavat poliitilist keskkonda, mitte killustunud rahastusmehhanisme ja ebaühtlast toetuste jagunemist liikmesriikide vahel,“ seisab ühenduse avalduses, mis avaldati resktsioonina Euroopa Komisjoni plaanile ühendada ÜPP uus üle-euroopaline fondiportfell, vähendades selle eelarvet 386,6 miljardilt 302 miljardile eurole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liidu järgmise eelarve prioriteet ei ole enam regionaalareng ja põllumajandus.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats ja Brüsseli esinduse juht Ene Kärner osalesid eile Brüsselis meeleavaldusel, kus koos kolleegidega üle Euroopa protestiti kavandatava 30% kärpe vastu põllumajandustoetustes. Tootjate hinnangul ohustab see Euroopa toidujulgeolekut ja maapiirkondade kestlikkust.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.