Tööstuse tootjahinnad langesid, toidu tootmises suur tõus

Maaelu Teadmuskeskuse kogutava turuinfo andmetel on 2,5% kilepakendis joogipiima tootjahind kallinemas, või hind on stabiliseerunud aasta alguse kõrgel tasemel. Söödateravilja hinnalangus suurendab seakasvatajale jäävat tulu. Veiserümpade kokkuostuhind on saavutanud uue tipu. Marjahooaeg algas jaheda ja vihmase kevade tõttu hiljem kui 2024. aastal.

Maailma põllumajanduse ja kalanduse kogutoodang kasvab järgmise kümnendi jooksul 14%, selgub OECD ja FAO äsja avaldatud raportist „Põllumajanduse väljavaade 2025–2034“.

Statistikaameti andmetel imporditi 2025. aasta mais Eestisse kõige rohkem põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, mille väärtus ulatus 254 miljoni euroni. See moodustas 14% kogu impordist ning oli 5% suurem kui aasta varem. Kasv näitab Eesti jätkuvat sõltuvust välismaistest toidutoodetest. Eksporditi põllumajandussaaduseid ja toidukaupu 200 miljoni euro eest.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning 2024. aasta sama kuuga võrreldes 5%. Toidukaubad kallinesid juunis võrreldes maiga 1,2%. Võrreldes mulluse aasta juuniga, on toidukaubad kallinenud 8,4%.

Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.