Eesti Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart hoiatab, et erakordselt vihmane kevad ja suve algus on paisanud põllumehed sügavasse kriisi, mille mõju ulatub kaugemale põldudest – kaalul on Eesti toidujulgeolek ja põllumajanduse jätkusuutlikkus. Valitsus ei ole siiani astunud ühtegi sammu olukorra leevendamiseks.

- Eesti Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.
- Foto: Liis Treimann
Tänavune külm kevad ja erakordselt vihmane suve esimene pool on seadnud Eesti põllumehed tõsistesse raskustesse. Pidevad ja intensiivsed sajuperioodid on muutnud paljud põllud läbimatuks, pidurdanud külvitöid, kahjustanud juba idanenud kultuure ning teinud võimatuks põldudele ligipääsu ja halvanud söödavarumise. Kahjud kasvavad iga päevaga. Olukord tekitab tõsist muret. “Kahjuks pole valitsus seni teinud ühtegi konkreetset avaldust põllumeeste olukorra leevendamiseks,” rõhutab Kõlvart ja lisab, et tegu pole üksnes põllumeeste probleemiga – see on riikliku tähtsusega kriis, mis ohustab Eesti toidujulgeolekut ja meie põllumajanduse pikaajalist jätkusuutlikkust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liidu järgmise eelarve prioriteet ei ole enam regionaalareng ja põllumajandus.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats ja Brüsseli esinduse juht Ene Kärner osalesid eile Brüsselis meeleavaldusel, kus koos kolleegidega üle Euroopa protestiti kavandatava 30% kärpe vastu põllumajandustoetustes. Tootjate hinnangul ohustab see Euroopa toidujulgeolekut ja maapiirkondade kestlikkust.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.