Loomataudide ennetuses on inimese roll keskne, leiti arutelul „Kahejalgne – loomataudide suurim risk!?“. Suurimaks mureks peeti teadmatust ja hooletust, mis võib viia massiliste haigestumiste ja hukkamisteni.

- Loomakasvatus on haiguste ees täpselt nii kaitstud kui meie nõrgim lüli.
- Foto: Andras Kralla
Loomataudide levik on tõusuteel, mis seab erinevatele osapooltele väljakutseid. Enamik loomataude on väga suure majandusliku mõjuga, sh tuues kaasa loomade massilise hukkamise. See omakorda mõjutab inimeste toidulauda ja toidujulgeolekut. Eestil on kogemus erinevate loomataudidega nagu näiteks lindude gripp ja sigade Aafrika katk. Siiski on kesk-Euroopas levimas suu- ja sõrataud, mida pole Eestis olnud üle neljakümne aasta. Samuti on üha põhjapoole liikumas taudid, mis olid justkui lõunamaade probleemiks, näiteks lammaste katarraalne palavik, väikemäletsejaliste katk, Lääne-Niiluse viiruse palavik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.