Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2024. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 782,5 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kümnendiku võrra rohkem kui eelneval aastal. Suurem osa müüdud taimekaitsevahenditest olid umbrohutõrjevahendid.
Võrreldes Eestit teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, on siin turustatud taimekaitsevahendite absoluutkogused suhteliselt väikesed.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on umbrohutõrjevahendid jätkuvalt enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 597 tonni ehk üle 80 tonni enam kui 2023. aastal. Lisaks müüdi neljandiku võrra rohkem putukatõrjevahendeid, kuid seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogused vähenesid võrreldes 2023. aastaga kümnendiku võrra,“ selgitas Peterson.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.