Turbasektor vajab rohkem kohapealset väärindamist ja tootearendust

Turbaliidu iga-aastasest statistikast selgub, et kohalikud ettevõtted väärindavad kohapeal ühe rohkem toidu kasvatamiseks vajalikke kasvusubstraate. Liidu sõnul on ettevõtted reageerinud hästi turu vajadusele, kuigi kliimaseaduse vaatest on sektori tulevik tume.

Esimeseks terviklikult taastatud turbatootmisala asub Hiiumaal, selle taastas Hiiu Turvas. 2030. aastaks plaanib sektor taastada veerandi praegustest tootmisaladest.

Kliimaministeerium teatas hiljuti, et on otsustanud turbakaevandamise alasid Eestis vähendada. Turbasektori esindajate sõnul on otsus tehtud rutakalt ning laiemat pilti ja sektori mõju Eesti majandusele pole tahetud vaadata. Tegelikult peaks seda aga tegema, sest turbatööstusel on Eestis täita väga oluline roll, rõhutab Turbaliit.

Kliimaministeerium on uuendanud turbakaevandamiseks potentsiaalselt sobivate alade nimekirja, eemaldades sealt 229 ala ehk 117 934 hektarit soid. Uuendatud nimekirjas on nüüd 83 turbaala või maardlat kogupindalaga 24 494 hektarit, kus on võimalik turvast kaevandada või esitada taotlus kaevandamiseks.

Taimede kasvatamine kiletunnelites on Eestis aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. Võrreldes avamaaga pakub tunnelilahendus võimalust saagikoristuse algust kuni kahe nädala võrra varasemaks tuua või hoopis hilisemaks lükata. Hästi planeerides on tänu sellele võimalik saada ka saagi eest turul kõrgemat hinda.