Suu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised.
Foto: Andras Kralla / Äripaev
Otsus põhines sealse toidu- ja põllumajandusministeeriumi taotlusele luua nn piirav tsoon, mille WOAH on nüüd heaks kiitnud. Ehk siis ainus erand sellest staatusest on tõkestatud tsooni piirkond, kust haiguskolle jaanuari alguses tuvastati ja mille puhul jätkub suu- ja sõrataudivaba staatuse peatamine ning teatud taudi tõrjemeetmete rakendamine vähemalt 11. aprillini 2025.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on suu- ja sõrataudi järjekordne tuvastamine äärmiselt ebameeldiv uudis. Nimelt tuvastati see taud 1418 piimalehmaga farmis Győri linna lähistel põhja Ungaris Slovakkia piiri lähedal.
Saksamaal levib loomade suu- ja sõrataud, mida Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nõukogu esimees Tõnu Post peab väga ohtlikuks haiguseks: taud võib tekitada suure majandusliku kahju ka Eestile, kui see peaks jõudma meie piirkonda.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.