Viljandimaal unistuste kodu leidnud prantslase Jérémy Tran-Sbraire’i talus sünnivad ilmselt juba mõne kuu pärast kutsikad, kes suudavad lambaid-kitsi huntide eest kaitsta. Tran-Sbraire imestab, et siinsed talumehed ei võta koeri appi, nagu tehakse seda näiteks Rumeenias ja Prantsusmaal.
Jérémy Tran-Sbraire ja Kerttu Kutsar anatoolia lambakoeraga Bly ning paarikuuse kitsekesega. Ülemeelik Bly õpib veel, kuidas kitsede elu pahade plaanidega metsloomade eest kaitsta.
  • Jérémy Tran-Sbraire ja Kerttu Kutsar anatoolia lambakoeraga Bly ning paarikuuse kitsekesega. Ülemeelik Bly õpib veel, kuidas kitsede elu pahade plaanidega metsloomade eest kaitsta.
  • Foto: Liis Treimann
Huntide maha laskmine on läinud üle piiri. „See on hullumeelne!“ ütleb Tran-Sbraire. „Kui viis aastat tagasi Eestisse tulin, siis öeldi, et siin on palju hunte. Nägin neid ja mõtlesin, kui lahe. Kuni neid hakati hullumeelselt tapma.“

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele