Mis on muutunud 35. aasta jooksul rapsi, rüpsi ja kaunviljade kasvatuses, tööstuses ja väliskaubanduses? Ülevaate sellest teeb Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira.

- Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kes mäletab 1990-ndaid, võib mäletada teleekraanilt rõõmsat reklaami, kus lapsed teatasid tervele Eestile, et nende isa kasvatab rapsi. Tõesti, rapsikasvatust propageeriti lausa telereklaamis! Taustaks oli idee õlitööstuse rajamisest, mis võiks olla kasumlik siis kui saavutatakse piisav mastaap. Toonase põllumajandusministeeriumi prognoosi kohaselt oodati, et rapsi kasvupind kasvab 30 000 hektarini ja toodang 50 000 tonnini. 1999. aastal alustas AS Werol Tehased rapsikoogi ja õli tootmist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.