Ajal, mil peame liikuma Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikuneutraalsuse suunas ning Eesti metsadest on saanud hoopis süsiniku õhkupaiskajad, survestab metsasektor metsa samas mahus edasi raiuma.
Hoogsa harvesteritöö jätkumist pooldab ka koolkond Euroopa metsandusteadlasi, kes levitab metsandussektorile kasulikku sõnumit. Eestist istub sellel oksal punt maaülikooli teadlasi, kes põikles oma seisukohta Eesti ajakirjandusele selgitamast.
Aastas üle miljoni tihumeetri puitu edasi müüv Eesti suurim metsafirmade grupp Foreko, endine Graanul Mets, raiub oma kodulehel, et metsanduskontsern on süsinikunegatiivne. See tähendab, et uute puude istutamise ja juba kasvavate puudega peaksid nad siduma oma metsades rohkem süsinikku, kui seda puude langetamisega õhku paiskavad.
Metsafirmad räägivad kui ühest suust, et vanad puud enam süsinikku endas ei hoia, vaid paiskavad seda hoopis õhku. Ja liiga palju süsinikku õhus on see, mille vastu me kogu maailmas võitleme. Puithooned ja -tooted on need, mis süsinikku endasse talletavad, ütlevad metsafirmad ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.