Eesti saavutas oma eesmärgid läbirääkimistel püügivõimaluste üle Atlandi ookeanil

Valitsus kinnitas rakenduskava muudatuse, mis toetab jääaluse kalapüügi arendamist Eesti rannikumeres ja siseveekogudel. Jääalune kalapüük pikendab püügiperioodi, tänu millele suureneb ranna- ja siseveekalurite püügitulu ja konkurentsivõime ning kohaliku kala aastaringne kättesaadavus.

2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.

Euroopa Komisjon võttis vastu Läänemere 2025. aasta kalapüügivõimaluste ettepaneku, mis hõlmab ELi majandatavast kümnest Läänemere kalavarust üheksat ning käsitleb lubatud kogupüüki ja kvoote. Üks kvoodiettepanek, Botnia räime kohta, esitatakse hiljem.

Ahvenad ahmivad enne talve endal kõhud korralikult täis ja sestap teavad kalamehed, et just september on Peipsil kõige parem ahvenapüügi aeg. Eelmisel nädalavahetusel saime Peipsi ääres kokku kalamehe, ettevõtja ja Rakvere linnavolikogu aseesimehe Sivar Irvaliga. Ikka selleks, et ahvenaid püüda. Ja kalamehejuttu ajada.

Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.