Vihmametsade kaitseks loodud direktiivi edasilükkamine Euroopas ei päästa veel pealtnäha vihmametsadega üldse mitte seotud ettevõtteid maailma teises otsas kohustusest koguda oma tarnijatelt kaupade kohta täiesti uut laadi infot.
Määrusega peaks hakkama ka veiseliha puhul hakkama tõendama,  et veiste karjatamiseks pole muudetud metsamaad karjamaaks.

Seotud lood

Uudised
  • 06.09.23, 09:15
Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele
Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele ehk metsamaa muutmisele muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasu võtab arvesse raadamise mõju loodusele ning laekunud tasu omakorda suunatakse Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks. Lisaks tehakse ettepanek muuta riigimaade kaevandamistasusid.
Uudised
  • 16.12.22, 13:38
Maailma metsade tervisekontroll: ainult 28% metsadel läheb hästi
Viimased uuringud näitavad, et raadamise, maakasutuse muutuse ja põllumajanduse intensiivse mõju tõttu on ainult 28% maailma metsadest hea tervise juures.
Uudised
  • 22.05.20, 10:18
Eestis on kasvuhoonegaaside hulk 28 aastaga vähenenud üle 50 protsendi
Keskkonnaministeeriumil on valmis saanud selle aasta kasvuhoonegaaside inventuur ehk NIR- National Inventory Report, millest maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF - Land Use, Land Use Change and Forestry sektori koostamisse andis sisendi Keskkonnaagentuur.
Uudised
  • 24.11.23, 11:24
Metsateadlased: kliimakriisiga toimetulekuks ei saa loota vaid metsade süsinikusidumisele
Eesti Maaülikooli metsateadlaste osalusel maailma tunnustatuimas teadusajakirjas Nature ilmunud artiklis leiti, et metsade kaitse, taastamine ja säästlik majandamine suurendavad süsiniku sidumist, mis aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele