Kalandussektor saab teha täiendavad investeeringuid seitsme miljoni euro ulatuses

Eesti kalanduse kohalikud tegevusrühmad saavad taotleda Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) rahastust kogukonna juhitud kohalikuks arenguks. Selleks koostas iga tegevusrühm kohaliku arengu strateegia aastateks 2023–2029. Kõik strateegiad läbisid hindamise edukalt ning toetusi hakatakse maksma kuues tegevussuunas.

1. juulist tuleb Eestis kõik kutselise kalapüügiga seotud andmed esitada elektroonselt. Ranna- ja siseveepüügis tuleb selleks kasutada püügiandmete esitamise rakendust kaluritele (PERK), suurte kalalaevadega püügil merel elektroonilist raporteerimissüsteemi (ERS). Kalurid on PERKi koolitustele oodatud terve suve jooksul.

Statistikaameti andmetel müüsid vesiviljelusettevõtted (kala- ja vähikasvatused) 2023. aastal kaubakala ja jõevähki 918 tonni, 5,7 miljoni euro väärtuses. Tarbimiseks müüdi kalamarja peaaegu 10 tonni. Kasvatatud kala müügikogused suurenesid pärast kolmeaastast vähenemist, kalamarja müük kasvas võrreldes 2022. aastaga 3,5 korda.

Ranna- ja siseveekalurid saavad riigilt küsida toetust hülgekindlate püügivahendite soetamiseks. Toetuseks on eraldatud 3,6 miljonit eurot.

Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.