Vabariigi Valitsus võttis eile vastu korralduse, millega antakse regionaal- ja põllumajandusministrile volitus sõlmida Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES) haldusleping Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 rahastamisvahendite rakendamiseks.
Antud korraldus annab võimaluse suunata 7 miljonit eurot kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemise valdkonnas kavandatavatele investeeringutele.

Seotud lood

Uudised
  • 14.08.24, 08:45
Kalandussektor saab 25 miljonit eurot kohaliku elu arendamiseks
Eesti kalanduse kohalikud tegevusrühmad saavad taotleda Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) rahastust kogukonna juhitud kohalikuks arenguks. Selleks koostas iga tegevusrühm kohaliku arengu strateegia aastateks 2023–2029. Kõik strateegiad läbisid hindamise edukalt ning toetusi hakatakse maksma kuues tegevussuunas.
Uudised
  • 27.06.24, 15:22
Kalapüügiandmete kogumine muutub senisest tõhusamaks
1. juulist tuleb Eestis kõik kutselise kalapüügiga seotud andmed esitada elektroonselt. Ranna- ja siseveepüügis tuleb selleks kasutada püügiandmete esitamise rakendust kaluritele (PERK), suurte kalalaevadega püügil merel elektroonilist raporteerimissüsteemi (ERS). Kalurid on PERKi koolitustele oodatud terve suve jooksul.
Uudised
  • 23.05.24, 12:01
Kalakasvatuste toodang kasvas, hinnad jäid suuresti samaks
Statistikaameti andmetel müüsid vesiviljelusettevõtted (kala- ja vähikasvatused) 2023. aastal kaubakala ja jõevähki 918 tonni, 5,7 miljoni euro väärtuses. Tarbimiseks müüdi kalamarja peaaegu 10 tonni. Kasvatatud kala müügikogused suurenesid pärast kolmeaastast vähenemist, kalamarja müük kasvas võrreldes 2022. aastaga 3,5 korda.
Uudised
  • 16.05.24, 09:00
Kalurid saavad toetust hülgekindlate püügivahendite ostuks
Ranna- ja siseveekalurid saavad riigilt küsida toetust hülgekindlate püügivahendite soetamiseks. Toetuseks on eraldatud 3,6 miljonit eurot.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele